Metsade tuleoht kasvab iga kuuma ja kuiva päevaga

Harjumaa ja Läänemaa piiril Vihterpalus on aegade jooksul olnud mitmeid väga suuri metsapõlenguid. 2008. aasta mai lõpus tuli päästjatel kustutada seal 850 hektarit metsa ja raba. Foto: Mihkel Maripuu

Kuumalaine tõttu on mandri-Eesti metsad väga tuleohtlikud. Metsi sulgema veel ei kiirustata, olukorrale võivad leevendust tuua järgmise nädala vihmad.

«Ilmad on väga palavad ja tuleoht suureneb iga päevaga,» tõdes Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) ilmavaatluse osakonna spetsialist-meteoroloog Anu Sepp.

EMHI arvutab muu hulgas ka eri piirkondade tuleohtlikkuse indeksit. Tuleohtu pole siis, kui indeks jääb alla saja, alates seitsmest tuhandest muutub mets äärmiselt tuleohtlikuks. Siis võivad omavalitsused keelata metsas viibimise.

Instituudi kodulehel asuva kaardi põhjal on mandri-Eestis pea igal pool suur tuleoht (indeks jääb 3000 ja 7000 vahele), vaid Lääne-Eesti saared, pool Pärnumaad ning Peipsi loode- ja põhjarannik on märgitud alaks, kus on keskmine tuleoht (indeks 401-3000).

Kõige väiksem tuleoht on EMHI kaardi põhjal Saaremaa lõunaosas Kaarma vallas, kus tuleohuindeks oli eile 968. Kõige kuivemad on aga Võrumaa metsad. «Seal on indeks juba peaaegu viis tuhat,» nentis meteoroloog. Üle nelja tuhande küünib indeks näiteks Tartumaal, Harjumaal, Läänemaal, Jõgevamaal ja Järvamaal.

Lollus ja teadmatus

Kuigi tuleoht on suur, on metsade kasutamine siiski veel lubatud. «Kui järgmisel nädalal tuleb vihma, siis tuleohtlikkus arvatavasti väga suureks ei muutu. Oleneb sellest, kuidas vihma tuleb,» avaldas Sepp lootust. «Väikesest hoovihmast ei ole kasu. Näiteks täna (eile – toim) sadas Vilsandil 2 mm, see numbrit alla ei võta.» Vihma peaks tuleohtlikkuse vähendamiseks sadama vähemalt 5-6 mm.

Päästeameti päästetööde osakonna korrapidamisteenistuse juhi Raoul Raidna sõnul võib eelmise aasta kogemuse põhjal öelda, et kui kuumad ilmad kestavad ja sademeid ei tule, on metsatulekahjud varsti käes.

«Midagi suurt ei ole veel õnneks juhtunud. Möödunud nädalal oli näiteks kolm rabapõlengut, Viru-Nigulas põles rabaraiesmik,» tõi ta näiteks.

Üleeile kustutasid päästjad kuus tundi Pärnumaal turbaraba, mille süütas ATV. Mets või maastik põles ka Ida-Virumaal Kohtla-Nõmme alevis ja Kohtla-Järvel. Raidna sõnul võib aga kuiv ja kuum nädalavahetus tuleohu indeksi äärmiselt kõrgele tõsta. Pealegi käivad inimesed nädalavahetusel sagedamini looduses.

«Metsatulekahju taga on inimene. Tõenäoliselt lollusest või teadmatusest need asjad juhtuvad,» tõdes Raidna. «Keegi teeb vales kohas lõket, keegi läheb ATVga tööstusturba rabale. Inimesi on igasuguseid.»

Olukord pole veel kriitiline

Lõketega peab tema sõnul olema väga ettevaatlik, metsas ei tasu tuld teha. «Lõkkeid võib metsas teha ainult selleks ette valmistatud ja tähistatud kohtades, selliseid tuletegemiskohti on ette valmistanud näiteks RMK,» lisas Raidna. «Ka sigaretiots kuivas metsas on suur ohu allikas, mistõttu nii loodusele kui ka tervisele on ohutum mitte suitsetada.»

Sigaretiots tuleks kustutada vees. Metsas kasutatavad sõidukid, masinad ja seadmed peavad olema tehniliselt korras ja tuleb jälgida, et need ei tekitaks tuleohtu ümbritsevale.

Raidna rõhutas, et metsas liikudes peab inimene teadma oma asukohta ja seda, kuidas metsast välja saada, kui peaks tekkima vajadus tule ja suitsu eest evakueeruda. Kaasas tuleks kanda laetud mobiiltelefoni ja mõelda läbi, kuidas vajaduse korral abi kohale juhatada.

Kui tulekahju tekib, tuleb sellest kindlasti kohe teada anda, mitte karistust karta ja loota, et küll keegi teine helistab.

Liigse tuleohu korral võib metsa minemist keelata maavanem. Raidna sõnul saab päästeamet anda seejuures soovitusi. «Praegu on küll kogu riigis suur tuleoht, aga see pole veel nii kriitiline, et peaks metsad sulgema,» ütles Raidna.

Kõige kuivema maakonna, Võrumaa maavanem Andres Kõiv ütles, et see valdkond on päästeameti kompetentsis ja enne kui päästeamet soovitab, mingisugust keelamist ei arutata.