Saada vihje

Juuni kuumalained on Eestis haruldased

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kadri Ratt
Copy
Palava ilmaga on oluline jälgida, et tarbiksid piisavalt vedelikke.
Palava ilmaga on oluline jälgida, et tarbiksid piisavalt vedelikke. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kui juuli ja augusti kuumalained on meil üsna tavalised, siis juunis kohtab 30-kraadiseid ja kuumemaid päevi märksa harvemini.

Viimati oli Eestis juunikuus maksimaalne õhutemperatuur 30 kraadi või enam kolm päeva järjest 2006. aasta 20.-22. juunini Narva-Jõesuus, Valgas ja Võrus.

Varasematel aastatel esines taolisi palavaid perioode juunis palju harvemini, EMHI andmeil esines neid aastatel 1896, 1905, 1917, 1940 ja 1950.

Juunikuu kõigi aegade Eesti soojarekord pärineb 1905. aasta 18. juunist, mil Tartus mõõdeti 34 kraadi.

Kui ööpäeva maksimaalne õhutemperatuur ületab 30 kraadi viiel või enamal päeval, siis seda peetakse meie kandis juba eriti ohtlikuks ilmanähtuseks, kirjutasid EMHI arendusosakonna peaspetsialist Ain Kallis ja ilmavaatluste osakonna juhataja Külli Loodla keskkonnaministeeriumi kodulehel.

Nende sõnul näitavad kliimaandmete read, et soojalaineid on hakanud viimastel aastatel rohkem ka meie aladele jõudma. Kas aga iga pahvak on seotud üleilmse soojenemisega, on spetsialistide hinnangul kahtlane.

Näiteks 2003. aasta kuumalaine puhul kirjutas Euroopa üks juhtivaid klimatolooge Christoph Schär ajakirjas «Nature» nii: «Kas see 2003. aasta laine on juhuslik nähtus või on seotud globaalse soojenemisega? Tõenäoliselt mõlemat.»

Eesti absoluutne soojarekord 35,6 kraadi mõõdeti 1992. aasta 11. augustil Võrus. Võrdluseks, Euroopa rekord 48 kraadi mõõdeti 1977. aasta 10. juulil Ateenas. Tallinna absoluutne kuumarekord 34,3 kraadi pärineb 1994. aasta 30. juulist.

«Nii et meie rekord ei tundugi kuigi «väärikas»,» leidsid klimatoloogid. Häda on aga nende sõnul selles, et eestlased on kohastunud suvistele 15-17 kraadistele näitajatele. «Rõõmustame, kui vesi järvedes ja meres soojeneb 21-23 kraadini, 25-kraadist nimetame juba «supiks». Kui aga õhusoe varjus kerkib 30 kraadini, siis hakkab see paljudele tervisele ja töötamine kontorites muutub piinaks,» tõdesid nad.

Märksõnad

Tagasi üles