/nginx/o/2009/01/08/114425t1ha3b1.jpg)
Saaremaal esimesena Eestis hülgepeletajaks nimetatavat seadeldist katsetanud Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased jäid tulemustega rahule, sest hülged katsetuses kasutatud mõrdade juures pahandust ei teinud.
Hülgepeletaja katsetused Saaremaal olid edukad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tulemused on tõesti väga head, sest kohtades, kus olid peletajad, hülgeid ei olnud ja kalasaak kannatada ei saanud,» lausus TÜ mereinstituudi kalabioloogia ja kalanduse osakonna juhataja Markus Vetemaa ajalehele Meie Maa.
«Lähiajal analüüsime ka võrdlevaid tabeleid püügiandmetega enne hülgepeletaja paigaldamist ja pärast. Kalurid ütlesid küll, et vahe on sees ja hülgepeletajast on kasu. Katsetused tõestasid, et seadeldis töötab 100 protsenti ja tema toimeulatus on lai.»
Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased paigaldasid aprilli lõpus koostöös Saaremaa kaluritega Sõrve ja Nasva vetesse kaks ainulaadset seadeldist, mis peletab kaluritele palju peavalu valmistavad hülged mõrdade lähedusest.
Tegu on elektrooniliste seadmetega, mis tekitavad hüljestele ebameeldivalt tugevat heli, mille mõjupiirkond ulatub seadme juurest 50–100 meetri kaugusele. Norras leiutatud kõrge, 15-kilohertsise heliga hülgepeletaja ei tekita hüljestele ja ka lindudele mingit muud kahju, kui et on nendele ebameeldiv ning seega eelistavad loomad seadme lähipiirkonnast lahkuda. Kalad seda heli ei kuule ja ka inimkõrvale on see raskesti kuuldav.
Saaremaal on suur hüljeste populatsioon ja siin teevad hülged kalurite püünistele kõige suuremat pahandust. Järgmisel aastal katsetatakse hülgepeletajat räimekastide juures ka Pärnumaal.