Praegu on paljudes kohtades üle maailma palmid lume all ja polaaraladel mitmel pool maa roheline polaarpöörise jagunemise tõttu, rääkis ilmauurija Jüri Kamenik. Tema arvates võime tulevikus juunis üsna sageli suusad alla panna.
Ilmauurija: juuni muutub külmemaks ja ka lund sajab sagedamini
Jüri Kamenik rääkis ETV saates «Ringvaade», et polaarpööris jagunes hiljuti kaheks keeriseks ning muutis õhuringlust täielikult. Kameniku sõnul tekib polaarpööris atmosfääris kulgevate nn õhujõgede vonklemise tagajärjel. «Tekivad suured looked ja need looked häirivad õhuringlust, mis on meie kohal stratosfääris,» selgitas Kamenik.
Ilmauurija rõhutas, et sellised anomaaliad leiavad aset just põhjapoolkeral, lõuna pool on teada vaid üks selline juhtum, sest seal mandrid ja ookeanid ei vaheldu.
Ilmaennustajad ütlevad tänavu, et külm jätkub ja kogu märts tuleb külm. «See anomaalia, see polaarpöörise jagunemine muutis õhuringlust ja endine olukord taastub väga aeglaselt. Ma arvan, et enne 20. märtsi mingit kevadilma küll loota ei ole. Võib-olla märtsi lõpupäevadel, aprillis tõuseb õhutemperatuur üle nulli,» arvas Kamenik.
Ta lisas, et väga väike võimalus on, et väiksem sula tuleb 12. märtsil.
Ilmauurija viitas uuringutele, millest järeldub, et kliima soojenedes võib polaarpöörise jagunemisi ning sellest tingitud väga külma talveilma varasemast sagedamini ette tulla.
Küsimusele, kas tulevikus on ka juunis ja juulis lumesadu oodata, vastas Kamenik, et juunid lähevad tõepoolest lumisemaks, aga mitte praegu meid mõjutava nähtuse tõttu. «Kui juuli, august lähevad kuumemaks, siis juunis võib hakata rohkem lund sadama.» Saatekülaline tõi näiteks 2014. ning eelmise aasta juuni.