:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/03/01/7649289t1he353.jpg)
Veebruari lõpp kujunes Eestis erakordselt külmaks, keskmine õhutemperatuur oli normist üle kolme korra külmem ning see on viimase poole sajandi napilt teine tulemus.
Veebruari lõpp oli Eestis viimaste aastakümnete üks külmemaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti keskmine õhutemperatuur oli veebruari viimasel kümnel päeval -13,2 kraadi, selle perioodi paljuaastane keskmine temperatuur on -4,1 kraadi. Sellise keskmise õhutemperatuuriga püstitas veebruari lõpu ilm alates 1961. aastast napilt teise tulemuse.
Veebruari viimane kolmandik on veel külmem olnud 2011. aastal, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli -13,3 kraadi.
Kogu veebruari Eesti keskmine õhutemperatuur oli -6,9 kraadi, mis on 2,4 kraadi võrra normist madalam. Veebruari paljuaastane keskmine temperatuur on -4,5 kraadi.
Kuu õhutemperatuuri maksimumiks registreeris ilmateenistus veebruaris 14. veebruaril Lääne-Nigulas +3,5 kraadi. Kuu madalaima temperatuuri mõõtis ilmateenistus 23. veebruaril Tiirikojal, kus oli -26,5 kraadi.
Eesti keskmine sajuhulk oli 22 millimeetrit, mis on 63 protsenti normist. Veebruari paljuaastane keskmine sajuhulk on 35 millimeetrit.
Maksimaalseks ööpäevaseks sademete hulgaks mõõtis Ilmateenistus 1. veebruaril Ristnas, kus sadas 16 millimeetrit.
Eesti keskmisena oli päikesepaistet 78 tundi, mis on 127 protsenti normist. Veebruari paljuaastane keskmine päikesepaiste kestus on 61 tundi.