Saatjatega Eesti rändlinnud on kõik kodumaale naasnud, välja arvatud suur-konnakotkas Tõnn, kes on juba meilt üle lennanud ja läinud tuuritama Skandinaaviasse.
Saatja annab suur-konnakotka kohta üllatavat infot
«Tõnn teeb päris huvitavaid tuure, Norras käis isegi kaks korda juba,» naeris kotkaklubi liige Urmas Sellis.
«Kusjuures Norra on niisugune koht, et ma arvan, seal on mõned üksikud korrad üldse suur-konnakotkast kohatud.»
Mis Tõnni lendude taga, on Sellise sõnul raske täpselt öelda, kuid ta arvas, et võib-olla konnakotkad hulguvad päris suurelt-laialt ringi, enne kui pesitsema hakkavad, kuid seda lihtsalt ei teata. «Ta otsib endale mitte ainult pesitsuskohta, vaid kohta koos paarilisega. Aga suur-konnakotka harulduse juures ei pruugi see lihtne ülesanne olla, eriti Skandinaavias. Rootsis on üldse vaid paar-kolm pesitsust teada,» rääkis Sellis.
«Tõnn lendas suhteliselt kiiresti läbi sellest kandist, kus tal oleks olnud võimalik paarilist leida – Karjala lõunaosa, Laadoga ja Peterburi vahel. Samuti Eestist.» Sellise sõnul polegi palju neid kohti, kust suur-konnakotkal paarilist leida võimalik.
«Arvatakse, et üldse Euroopas on tuhatkond paari suur-konnakotkaid, pigem vähemgi. Selle hulka kuulub ka Valgevene ja Venemaa Euroopa-poolne osa, kus asub suurem osa neist. Euroopa Liidu riikides on hea, kui sadakond paari kokku: Baltimaades, Poolas, Saksamaal. Mujal eriti polegi. Soomes on ka üks paar. Ta on ikka väga haruldane lind.»
2008. aastal sündinud Tõnn ise veetis oma elu esimese suve Soomes, siis ta Rootsi veel ei jõudnud, kuid teisel aastal läks üle Botnia lahe ka Rootsi. Sel suvel on ta seal siis teisel ringil. «Tema jaoks oleks see nagu tavaline, kuid linnuhuviliste jaoks ja üldise teadmise taustal on see üsna ebatavaline, seni teadmata info. Pole ju olnud ka võimalust olnud niimoodi jälgida ühe linnu käekäiku pesast lahkumisest alates,» rääkis kotkaklubi liige.
«Meil oli muidugi õnne ka – noorlinnud kipuvad kergesti hukka saama, kuid Tõnn on päris hästi vastu pidanud. Nüüd on tal elukogemust piisavalt, et pikemalt elada. Tõenäosus hukka saada on kõige suurem esimesel sügisrändel,» selgitas Sellis.
Kirjandusele toetudes arvasid kotkahuvilised, et sel kevadel hakkab ta pesitsema, kuid nüüdseks on selge, et sel aastal ta seda siiski ei tee.
Rändekaart ei edasta enam infot Eestis olevate ja pesitsevate lindude kohta, et mitte avalikustada nende pesakohta.