Paljak: enne kuuma suve tuleb külmalaine

Taimi Paljak. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi sünoptik Taimi Paljak ütleb, et enne kuuma suve tuleb veel paar külmemat tagasilööki. Üks külmalaine jääb mai lõppu, juuni algusesse.

Kas see külm ilm, mis eelmise nädala alguses veel oli – sadas ju lausa lörtsi –, on selleks aastaks lõplikult läbi ja nüüd ongi edasi ainult soe?

Tegelikult tuleb üks tagasilöök veel. See jääb kas mai lõppu või juuni algusesse. Külmalaine tuleb, nii külmaks, nagu oli, vast ei lähe, aga ega väga täpseid numbreid praegu veel öelda ei ole võimalik. Juuni alguses pole Eestis ka miinuskraadid olnud haruldased.

Kui sünoptikud räägivad külma- ja soojalainetest, siis mida silmas peate?

Selle all mõtleme õhumassi muutust. Näiteks kui räägime külmalainest, siis peame silmas, et õhuvool muutub nii, et kannab meile külma õhumassi.

Niisiis lähipäevil kestab soojalaine, aga kusagil mai lõpus tuleb tagasilöök?

Tõenäosus, et mais läheb soojaks ja nii jääbki, on imeväike. Praegune soojalaine hoiab sama taset veel kolm-neli päeva. Nädalavahetusel ja uue algul tuleb väike tagasilöök, läheb jahedamaks ja tuleb ka vihma.
Uue nädala teisel poolel peaks lõuna poolt uuesti sooja tulema. Väga soe periood võib kesta viis kuni seitse päeva ja siis päris kuu lõpul läheb tõenäoliselt uuesti jahedamaks.

Kui kaugele ette ilmaennustaja üldse suudab ennustada?

Läänemere ääres suudame välja käia üle 90-protsendilise tõenäosuse kolme päeva ulatuses. Stabiilsetel perioodidel, näiteks talve teisel poolel ja südasuvel, ulatub prognoosi õigustatavus kaugemale.

Mis on ilmaennustaja jaoks üldse kõige tähtsam? Mis meie ilma määrab, mida teie peate iga päev jälgima?

Kõige olulisem, mida jälgida, on see, mis toimub 3–10 kilomeetri kõrgusel. Sealsed õhuvoolud on otsustavaks, missuguseks meie ilm laiemas plaanis kujuneb.

Milline suvi tuleb? Või on see juba nii kaugel, et te ei taha väga hea meelega ennustada?

Hooaja ennustused jäävad 50 protsendi juurde. Aga 50 protsendi tõenäosusega prognoosist, kas tuleb külm või soe, ju väga palju kasu ei ole.

Aga ikkagi, milline tuleb suvi? Kas te ise oma puhkust planeerides vaatate ilmaennustust?

Peame oma puhkusegraafikud paika panema juba jaanuaris. Ei, niipalju ma küll ilmamudeleid ei usalda, talvel on suveilma ilmamudeleilt vara loota.

Jah, koostame ka kuuprognoose ja püüame selle juurde lisada ka järgneva paari kuu lühiiseloomustuse. Selle järgi peaks käesolev juuni tulema soojem ning ka päris kuum juuli. Samas, eks seda kõike tuleb korrigeerida.

Olen kuulnud ütlust, et kui on külm talv, siis tuleb ka kuum suvi. Eelmine aasta oli ju nii ja äkki läheb ka nüüd samamoodi?

Neid seoseid on püütud jälgida, aga head tõenäosust pole leitud. Tõenäosus jääb 50 protsendi juurde. Vanarahval on ju ka igasuguseid ütlemisi selliste seoste kohta. Kui võrrelda vanarahva tarkusi, mis on üle Eesti kokku kogutud, siis sealt võib ühe ja sama tähtpäeva kohta leida täiesti vasturääkivaid sõnaseadmisi.

Mida arvate kõikidest neist ilmatarkadest, kes seapõrna ja sipelgate liikumistrajektoori põhjal ilma ennustavad?

Ma loen need ikka huviga läbi. Mõnikord võivad looduse märgid pika aja peale ette palju paremaid vihjeid anda, kui ilmamudelid suudavad. Mulle meeldivad need ilmatargad, kes aastatepikkuse jälgimise põhjal teevad järeldusi ja tavatsevad toonitada, et see on just nende kodupaiga kohta käiv.

Mis on sünoptikute tööriistad?

Aluseks on eelkõige vaatlusandmed. Satelliitidelt tulev info. Meteojaamadest saadetakse välja ka raadiosondid. Need on pisikesed aparaadid, mis vesinikuga täidetud õhupalli abil üles saadetakse.
Palli lõhkemise järel «potsatab» see hiljem kuhugi maha. Seda aga enam kasutada ei saa, nii et iga päev üks aparaat. Päris kallis lõbu. Lätis või Leedus näiteks pole praegu vahendeid, et raadiosonde õhku lasta.

Ma saan aru, et Eestis on väga raske ilma ette näha, aga mida üldse saab veel teha, et võime ennustada paraneks?

Kui räägime pikemaks perioodiks ilmaennustuste õigustatavuse paranemisest, siis see käib käsikäes arvutitehnika arenguga. Praegu on satelliitidelt saadavate andmete hulk väga suur ning mida enam ja kiiremini arvutid suudavad seda töödelda, seda täpsemaks muutuvad ka prognoosid.

Aga Eesti puhul, mis siin sünoptikuid takistab?

Eestis on ilm väga muutlik. Lisaks mängib meri meie ilmas suurt rolli. Väga suureks kujuneb kontrast väga väikese vahemaa peale. Meie kaardipildis on aga isegi meie kõige suuremate saarte Hiiumaa ja Saaremaa peal vaid üks temperatuuri number ja päikese või pilve märk.

Kui homseks (jutt käib eelmisest laupäevast – toim) prognoosime näiteks Kärdlasse 9 kraadi sooja, siis tegelikult teab sünoptik küll, et näiteks Kesk-Hiiumaal võib olla vabalt ka 15–16 kraadi sooja, aga nii detailidesse me minna ei saa.