EL astub uue strateegiaga vastu elurikkuse kriisile järgmisel kümnendil

Planeet Maa. Foto: SCANPIX

Uues elurikkuse strateegias leidub kuus eesmärki elurikkuse vähenemise peamiste mõjurite kohta, selgub Euroopa Komisjoni poolt teisipäeval, 3. mail esitletud dokumendis Euroopa elurikkuse kaitseks ja olukorra parandamiseks järgmise aastakümne jooksul.

Et vähendada survet ELi loodusele ja ökosüsteemiteenustele seal, kus see on kõige suurem, seoti elurikkuse alased eesmärgid olulisemate eluvaldkondade poliitikasuundadega, teatas komisjoni pressiesindaja.

Käsitletakse ka elurikkuse vähenemise üleilmseid aspekte, et EL saaks anda oma panuse elurikkuse vähenemise peatamisse igal pool maailmas. Strateegia on kooskõlas kohustustega, mille EL võttis eelmisel aastal Jaapanis Nagoyas.

Euroopa elurikkus on kriisis – liigid kaovad enneolematul hulgal. Paljude ökosüsteemide kahjustused ulatuvad nii kaugele, et ohtu satub kõik, millest me sõltume – alates puhtast õhust ja veest kuni põllukultuuride tolmeldamiseni ja üleujutuse eest kaitsmiseni.

Selline häving tähendab ELi jaoks tohutuid sotsiaalseid ja majanduslikke kadusid. Näiteks putuktolmeldamisel, mis Euroopas drastiliselt väheneb, on ELi jaoks hinnanguline majanduslik väärtus 15 miljardit eurot aastas. Ülemaailmselt on olukord sama murettekitav.

Strateegias kirjeldatakse kuut esmaeesmärki elurikkuse ohtude oluliseks vähendamiseks. Eesmärkide saavutamiseks tuleb:

• - täielikult rakendada olemasolevaid looduskaitsealaseid õigusakte ja looduskaitsealade võrgustikke, et võimalikult paljud elupaigad ja liigid oleksid kaitstud;
• - igal võimalusel parandada ja taastada ökosüsteeme ja ökosüsteemiteenuseid, näiteks rohkem rohelist taristut kasutades;
• - tagada põllumajanduse ja metsanduse säästlikkus;
• - hoida ja kaitsta ELi kalavarusid;
• - hoida kontrolli all invasiivseid liike, mis on üha sagedamini ELi elurikkuse vähenemise põhjuseks;
• - suurendada ELi panust kooskõlastatud üleilmsesse tegevusse elurikkuse kadumise vältimiseks.

Strateegia on kooskõlas kahe suure kohustusega, mille ELi juhid märtsis 2010 võtsid – peatada elurikkuse vähenemine ELis aastaks 2020 ning kaitsta, väärtustada ja taastada ELi elurikkust ja ökosüsteemiteenuseid aastaks 2050.

Samuti on see kooskõlas ülemaailmsete kohustustega, mis võeti Nagoyas 2010. aasta oktoobris bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames, kui maailma juhid võtsid vastu meetmepaketi bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks kogu maailmas järgmise aastakümne jooksul.

Praegune ülemaailmne liikide hävimise määr ületab nüüd kuni tuhatkordselt looduslikku määra. Peamine põhjus on inimtegevus. ELis on hävimisohus umbes 25 protsenti loomaliikidest, sealhulgas imetajad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja liblikad. 88 protsenti kalavarudest on ülekasutatud või märgatavalt kahanenud.