Teadlased: linnalindude edu tagab suur aju

Teelemari Loonet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rasvatihased.
Rasvatihased. Foto: Elmo Riig / Sakala

Hispaania ja Rootsi teadlaste kinnitusel on linnas edukalt hakkama saavatel lindudel nende kehamassiga võrreldes suurem aju kui teistel liikidel.

Linnades on hästi kohanenud tihased, varesed, puukoristajad, harakad ja käblikud ning uurijad arvavad, et nende lindude suured ajud aitavad neil muutlikes elutingimustes hakkama saada, vahendab BBC News.

Uuringu viisid läbi Rootsi Uppsala ülikooli ja Hispaanias Sevillas asuva Donana uurimiskeskuse teadlased, kes võtsid vaatluse alla 82 linnuliiki 22 perekonnast. 12 Šveitsi ja Prantsusmaa linna linnupopulatsioone uurides sooviti välja selgitada, miks mõned liigid on linnakeskkonnas teistest edukamad.

Vaatlusaluseid liike uurides leiti, et aju suurus ja linnas hakkama saamise edukus varieerub perekonniti. Varasemate uuringute põhjal soodustab suur aju lindude ja imetajate puhul uuenduslikku käitumist. Praegune uuring on aga esimene, mille põhjal on aju suurus võtmeteguriks liikide linnakeskkonnas hakkama saamisel.

Evolutsioonibioloogia asjatundja doktor Aleksei Maklakov märkis, et kaasaegsete linnade keskused on enamikele liikidele uudsed ja karmid elukeskkonnad, kus tuleb kasuks kohanemisvõime.

Uurijad loodavad, et nende avastustest on abi liikide kaitsmisel. «Uuringu põhjal kohanevad mõned linnuliigid ja terved perekonnad uudsete tingimustega teistest halvemini ja kui me tahame neid linnades näha, peame neile sobivaid elutingimusi looma,» ütles Maklakov.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles