Pihlakad on sel aastal marjade all lausa lookas

Aivar Aotäht
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandis Kagu tänava ja Valuoja puiestee nurgal paistavad pihlakad praegu silma lopsakalt punetava saagi poolest. Pihlakas on olnud viljaküllane viimased kolm aastat.
Viljandis Kagu tänava ja Valuoja puiestee nurgal paistavad pihlakad praegu silma lopsakalt punetava saagi poolest. Pihlakas on olnud viljaküllane viimased kolm aastat. Foto: Elmo Riig

Kui paaril viimasel aastal on pihlakad palju marju kandnud, siis tänavu paistavad need viljakülluse poolest veel enam silma.

Muidugi on selline hinnang subjektiivne ja nagu võib allpool lugeda, näitab pihlakas mõnes piirkonnas hoopis tagasihoidlikumat nägu, kuid vähemasti Viljandi kandis on üldpilt siiski silmapaistvalt punane.

Tartu ülikooli teadur, botaanik Ülle Reier ütles, et tavaliselt viljapuu mitu aastat järjest suurt saaki ei anna, sest suure hulga viljade valmimine nõuab ka palju ressursse ja nende taastamiseks on vaja lisaaega. Sellist reeglit võib tema sõnul pidada ka omaseks pihlakale.

Kuna viimased kolm aastat on pihlakas järjest olnud viljaküllane, peitub põhjus Reieri sõnul ilmselt ilmaoludes, mis on pihlakale meele järele olnud.

«Ju siis sobisid viimased sügised pihlakale suurepäraselt talvitumise ettevalmistamiseks,» lausus ta. «Juba sügisel, kui viljad valmivad, hakkavad puudel tekkima ka õiepungad, mis jäävad ootama järgmist kevadet.»

Viimased sügised on õiepungade moodustamisele Reieri ütlust mööda hästi mõjunud, on olnud paras temperatuur ja mullas piisavalt niiskuse varusid. Samuti on edukalt läinud talvitumine ning klappinud kevadised olud. 

Tänavune kevad oli küll külm ja jäi venima, aga nagu botaanik märkis, on pihlakas põhjamaise iseloomuga taim ning seega meie jahe kevad teda ei häirinud. 

«Kui aga sügisel pole puu jõudnud järgmiseks kevadeks õiepungi ette valmistada, siis pole abi ka heast kevadest, sest õiepungi on vähe või ei ole õiealgmed neis piisavalt elujõulised,» nentis Reier. «Mis puutub külma ja vihmasesse kevadesse, siis pihlaka õitsemise ajal ei olnudki asi nii halb. Rikkalikku saaki vaadates tundub küll, et ka tolmeldajatele olid tingimused soodsad. Ja kokkuvõttes läks pihlakal hästi.»

Milliseid järeldusi võiks pihlakate saagikülluse põhjal teha aga eesootavale ajale ning ilmale? 

«Mina ennustusega ei tegeleks, aga olen rahvajutu tasemel kuulnud, et palju pihlakamarju tähendab vihmast sügist või saab palju vanatüdrukuid mehele. Samas võib ju ka mõlemat juhtuda,» tähendas Reier.

Tallinna ülikooli vanemteadur, folklorist Marju Kõivupuu ütles, et rahvapärimus on oma olemuselt tavaloogikale vastukäiv ja piirkonniti erinev. See puudutab ka loodusega tehtud tähelepanekuid. 

«Rahvatarkuste juures peame meeles pidama sedagi, et Põhja- ja Lõuna-Eesti loodus ei käi ühes rütmis. Näiteks Lõuna-Eestisse jõuavad kevad ja sügis varem. Ja kui Lõuna-Eestis on kusagil heldelt lund, võib Põhja-Eestis olla vägagi lumevaene ja soe talv,» rääkis Kõivupuu. «Märkasin, et just Lõuna-Eestis on sel aastal pihlad punastest marjadest lookas, Tallinna ümbruses paraku see nii pole, marju on vähe.» 

Folklorist nentis, et pihlapuude punased marjakobarad pälvinud rahvapärimuses üksjagu tähelepanu. On usutud, et kui pihlakal on palju marju, siis saab palju tüdrukuid mehele ja eesootav aasta tuleb kõigiti viljakas. 

«Piirkonniti on usutud või on tähele pandud, et palju pihlamarju ennustab vihmast ja tormist sügist ning head kartulisaaki,» lausus Kõivupuu. «Aga pihlamarjade rohkus sügisel sõltub ju sellest, missugune oli ilm ajal, kui nad õitsesid, ja siis, kui nad marju kasvatasid. Nii, nagu kõikide teistegi puude-põõsaste puhul.»

Uskumust, et pihlakamarjade küllus viitab mõne jutu järgi ka väga külmale või hoopiski soojale talvele, Kõivupuu oma sõnul kuulnud pole.

«Eks teki ka uusi pärimusi ja tähelepanekuid, aga sõltub, kus piirkonnas keegi loodust vaatab,» lisas ta.

Pihlakas

Pihlakas on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv puude perekond.

• Maailmas leidub üle 100 pihlakaliigi. Eestis kasvab pärismaisena kolme liiki pihlakaid: harilik pihlakas, pooppuu ja tuhkpihlakas.

• Pihlaka vili on kerajas väikeste seemnetega õun, aga kuna ta on väga pisike, siis kutsutakse teda rahvasuus marjaks.

Allikas: Vikipeedia

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles