/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2011/04/10/555427t1h5619.jpg)
Jahimehed ja keskkonnaministeerium vaidlevad, kuidas oleks kõige mõistlikum piirata palju pahandust tekitavate kobraste arvukust. Piibreid on Eestis aasta-aastalt aina rohkem.
Jahimehed vaidlevad ministeeriumiga kobraste üle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olukord läheb järjest hullemaks, kopraid tuleb aina juurde,» täheldas Kunda lähedal Karepa külas närilistega hädas olev Harry Luke. «Kui lumi oli maas, siis nad läksid jõkke, aga nüüd hakkavad nad kraavidesse tagasi tulema.»
Koprad ummistavad tema krunti ümbritsevad kraavid, mistõttu uputab vesi kuusenoorendikud üle. Nii igal aastal. Mehed käivad küll kopratammi lõhkumas, kuid sellest pole Luke väitel suurt kasu: «Nagu kaks lolli – üks ehitab ja teine lammutab.»
Kobraste vastu saavad maaomaniku sõnul võidelda vaid jahimehed. Neid küttida pole aga kuigi lihtne ja seetõttu tuleks Luke arvates jahihooaega pikendada.
Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse liige ja Võrumaa Jahimeeste Seltsi esimees Mati Kivistik rääkis, et näiteks Võrumaal on paljud väikeveekogud siiamaani jääkaane all, mistõttu ei käi kobras peaaegu üldse väljas.
«Seetõttu ei olnud talvine küttimine üldse mõeldav,» selgitas Kivistik, miks tahaksid jäägrid kopraid jahtida kuni aprilli lõpuni, samas kui jahieeskirja järgi peaks koprajaht kestma augustist kuni 15. aprillini. Ent tegu on vastuolulise teemaga.
«Ühelt poolt ma ei pooldaks kevadist koprajahi hooaja pikendamist, sest mängu tuleb eetikaküsimus,» möönis Kivistik. Nimelt on juba aprilli alguses kopra loodete areng sellises faasis, et emasloomi küttida oleks paljudele jahimeestele vastumeelt.
«Aga tuleb lähtuda konkreetsest olukorrast ja üritada ka jahimehest aru saada. Ministeerium soovitab rohkem küttida augustist oktoobrini, kuid sel ajal on võimalik kobrast püüda ainult raudadega,» põhjendas jahimees. «Kes natukenegi ulukiliha väärtustab, seda hea meelega ei tee. See on lihtsalt uluki hävitamine.»
Teine asi on see, et kuna jahil käiakse töö kõrvalt ja paljud jahimehed on näiteks põhikohaga põllumehed, siis on neil augustist oktoobrini niigi väga kiire aeg.
Kivistik rääkis, et kopraid ei peagi olema palju, selleks et tekitada suurt kahju. «Kui ta paisutab üles ojad, kraavid ja väiksed jõed ja ujutab sellega metsa üle, siis...» sõnas Kivistik. Enim olevat kopra kohalolu tunda Lõuna-Eestis.
Kevadel, kui sünnivad uued pojad, peavad aasta varem sündinud noored koprad pesast lahkuma ja endale uue elupaiga otsima. «Kui nad satuvad väikestesse tiikidesse, siis võivad nad paari ööga väga palju kurja teha. Näiteks ümbruskonna õunapuud ära hävitada.»
Keskkonnaministeerium jahihooaja pikendamist ei toeta ja ametnikud leiavad, et jahindusorganisatsioonid ei ürita eriti suunata kütte kahjustuskolletesse – jahimehed lihtsalt ei vaevu või ei viitsi kopraid jahtida, kuna sellest pole suuremat kasu loota.
Kivistik sellega täielikult ei nõustu, viidates taas jahimeeste suurele koormusele, kuna jahti peetakse põhitöö kõrvalt.
«Aga mingil määral on see tõesti motivatsiooni küsimus,» möönis ta siiski, viidates kopranaha madalale hinnale. Nimelt polevat sügisese nahaga mitte midagi peale hakata. «Karusnahk saab n-ö valmis novembrikuuks. Enne seda pole karva aluskülg välja arenenud ja see pole kvaliteetne nahk.»
Kopraliha muutuvat küll vähehaaval populaarsemaks, kuid sügisel raudadega kinni püütud uluk söögiks ei kõlbavat.
Keskkonnaministeerium näeb päästerõngast uues jahiseaduses. Selle eelnõuga kavandatakse olulisi muudatusi: laiendatakse maaomaniku õigusi jahinduse korraldamisel ning eristatakse suur- ja väikeulukite küttimise põhimõtted.
See tähendab, et jahipidamiseks väikeulukitele, sh ka koprale, ei nõuta enam jahipiirkonna moodustamist ja koprakahjustustega hädas maaomanik võib korraldada nende küttimist iseseisvalt.
«Kui eeldada, et maaomanik suhtub ressurssi heatahtlikult ja ei rakenda seda teenimismehhanismi ette, siis ei oleks probleemi,» möönis Kivistik. «Aga kui vaadata ringi, mis Eesti varakapitalistlikus ühiskonnas tegelikult toimub, siis on see plaan ohtlik.»
Koprad
• Kobras (Castor fiber) on meie fauna põline liik, kes vahepeal inimtegevuse tõttu Eesti loodusest kadus. Teadaolevalt kütiti viimane kobras 1841. aastal Koiva jõelt. Kuid 1957. aastal toodi liik uuesti sisse Jägala jõgikonda.
• Praegu on kopraid 20 000 – 30 000 isendit (2008. aasta andmetel) ja kopra populatsiooni seisundit võiks hinnata heaks.
• Oma elutegevusega avaldab loom mõju nii veekogule, metsale kui ka põllu- ja heinamaadele.
• Et muutuva veetasemega veekoogus mitte kuivale jääda, ehitavad koprad väikestele vooluveekogudele pesast allavoolu tamme. Mõnikord rajavad nad ka kanaleid, mida mööda puitu parvetavad.
5 – 7 cm läbimõõduga haava langetab kobras kahe minutiga.
Allikas: «Kopra kontroll-loendus ja jahimeeste poolt kogutud loendusandmete analüüs»
(Rannus Prii, Remek Meel), vikipeedia