Soomaad tuntakse eelkõige suurte kevadiste üleujutuste järgi ning kuna see kordub peaaegu igal aastal, nimetab rahvas suurvee saabumist viiendaks aastaajaks.
Galerii: viies aastaaeg Soomaal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elu Soomaal sõltub ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis. Kui suurvesi Sakala kõrgustikult alla tuleb, ei suuda Soomaa jõed seda korraga ära mahutada ning vesi valgub luhtadele ja metsadesse ja ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga.
Mõnel aastal on kevadine suurvesi tõusnud ligi meeter päevas ja niimoodi 3–4 päeva järjest. Suurvee tulemusena kujuneb Riisa üleujutusala, mille pindala on küündinud kuni 175 ruutkilomeetrini. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub veteväli, mille suurim laius ulatub 7–8 kilomeetrini. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele.