Lapsed hoiavad kevadel silma peal

Elina Randoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raatuse gümnaasiumi kooliõuel on kevadet veel vähe, kuid mõni linnuke eksib juba vahel suure puu otsa.
Raatuse gümnaasiumi kooliõuel on kevadet veel vähe, kuid mõni linnuke eksib juba vahel suure puu otsa. Foto: Sille Annuk

Esimese kevademärgina said Raatuse gümnaasiumi 5.a klassi loodusuurijad kirja panna karikseene. «See on selline punane,» kirjeldas 23. märtsil seene leidnud Johannes Ööpik.


Projektis «Tere, kevad!» aastaid kaasa teinud 18 lapsega klass on näinud kamba peale juba seitset kevadekuulutajat, mis on Tartu koolides praegu üks tublimaid tulemusi.

Päev pärast seene avastamist nähti kiivitajat, siis tuli poolteist nädalat pausi ning viimastel päevadel on lastele riburada pidi ette jäänud väike koerliblikas, lumikellukesed, valge-toonekurg, linavästrik ja viimati lapsuliblikas. Nimekiri loomadest-taimedest, keda märgata, on piltidega ette antud.

Maal on veel talv

Laste loodusainete õpetaja Kadri Tiismus, kelle ülesandeks on panna nähtud kevadekuulutajad ja neist tehtud pildid üles internetti projekti kodulehele, rääkis, et lapsed on väga aktiivsed ja tulevad esimesel võimalusel teada andma, kui on kedagi näinud.

Näiteks koduteel lapsuliblikaga kohtunud tüdrukud jooksid kohe tagasi kooli sellest õpetajale rääkima, mis siis, et tunnid olid juba läbi. Terve klassiga koos patrullkäike ei tehta – tähele panna, uurida ja kuulata on igaühe enda asi.

Peaaegu kõik lapsed on kedagi-midagi näinud, vaid kaks poissi klassis on kevadest ilma jäänud. Neist üks, Timmu Malmre ütles, et ta ei ela Annelinna betoonmajas, vaid hoopis metsa sees. «Seal on lumi igal pool,» kurtis poiss, et kevad ei ole veel puude vahele jõudnud ja hanged alles kõrguvad.

Et maal on olnud kevadekuulutajatega seni kehvasti, kinnitas ka Kuuste kooli arvutiõpetaja Anne Palumets, kes on aastaid koos 4. ja 5. klassiga kevadet otsinud. Tema rühma lapsed on seni ametlikult kirja saanud vaid 30. märtsil nähtud kuldnoka.

Palumetsa sõnul panevad nad uut teavet üles kord nädalas arvutitunnis. Viimastel päevadel jõudis kevad mühinaga ka nende õuele, seega nimekiri on juba täienenud, kuigi internetis puudub selle kohta veel märge.

Kuuste kooli lapsed käivad tunni ajal kõik koos pargis ringi vaatamas. Ka aedniku kohustes Palumetsa sõnul on neil selle kohaga väga vedanud, sest aastatega on selgunud, et peaaegu kõik kevadet kuulutavad linnud, loomad, putukad, taimed ja seened on neil sealt omast käest võtta.

Järjest rohkem osalejaid

2000. aastast alates korraldatud projekti «Tere, kevad!» juht Viktor Muuli rääkis, et viimastel aastatel on osalevate laste arv üha kasvanud. Mullu oli üle Eesti osalejaid rekordiliselt üle 7000, kuid tänavu on koguni 8086 õpilast 479 rühmas.

Peale kevadekuulutajate otsimise hõlmab projekt ka lisategevusi. Emakeeletundides kirjutatakse kevadhaikusid, kunstiõpetuses joonistatakse temaatilisi pilte ning fotoaparaadi omanikud jäädvustavad samuti kevadet.

Tulemusi saab näha igaüks projekti kodulehelt http://tere.kevad.edu.ee.

«Tere, kevad!»

• Kõikjal Eestis laste nähtud kevadekuulutajad märkamise järjekorras: lumikelluke, kuldnokk, põldlõoke, karikseen, kiivitaja, väike koerliblikas, sookurg, metsvint, valge-toonekurg, linavästrik, pajud, sinilill, punarind, lapsuliblikas, paiseleht, näsiniin, laulurästas, käblik, sarapuu.

• Täpsed kuupäevad on netilehel http://tere.kevad.edu.ee.

 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles