Piltuudis: rästikud hakkasid kodu otsima

Põlvamaal Valgjärve vallas Krüüdneri külas käis rästik juba 4. aprillikuu päeval ilma uudistamas.

FOTO: Reijo Hausenberg

Eile ja täna saatsid kolm Postimees.ee lugejat pilte rästikutest, kes lumel liuglesid või lumehangede vahelt välja piilusid.

Tallinna loomaaia loodushariduse spetsialisti Inari Leimani sõnul tähendab see seda, et rästikud on talvekorterist väljunud ja päike soojendab päeval juba päris kenasti.

Lumel on rästikud alguses seetõttu, et valgel pinnal olev must keha tõmbab soojust ligi.

Samas nentis Leiman, et tõenäoliselt rästikud lumele kauaks peesitama ei jäänud, vaid asusid otsima endale sobivat territooriumit, kuhu siis elama asuda. Seda ka seetõttu, et lumi on siiski jahe ja rästikule meeldib soojem koht.

Leimani sõnul ei tähenda kuupäevad ja kalender rästikutele suurt midagi ja nende aktiveerumine on seotud näiteks keskmise õhutemperatuuriga.

Wikipedia andmeil ilmuvad esimestena maapinnale isasrästikud, neist mõni päev hiljem ka emased ja noored maod. Esimestel päevadel hoiduvad rästikud kõige soojematesse paikadesse, soojendades end päikesepaistel või soojal maapinnal.

Rästik on suhteliselt lühike ja üpriski jämeda kerega mürkmadu. Eesti rästikute pikkus on üldiselt kuni 75 cm.

Värvuselt on rästik pruunikas, hallikas või punakaspruun. Rästiku seljal on tume siksaktriip. Mõnikord esineb tumedamaid, mustjaid või täiesti musti rästikuid, kellel pole siksak märgatav.

Tagasi üles
Back