Uuring: üleujutus ohustab mitut linna

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Vihmajärgne üleujutus
Vihmajärgne üleujutus Foto: Teet Ristioja

Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringu kohaselt on tänavusteks üleujutuste riskipiirkondadeks Audru valla Papsaare küla tiheasustusalad, Haapsalu, Kohtla-Järve Järve linnaosa, Kuressaare, Pärnu, Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Pirita linnaosad, Tartu ja Võru.

Ministeeriumi tellitud uurimustööga sooviti kaardistada juba toimunud üleujutused ja hinnata kliimamuutuste mõju üleujutuste esinemistõenäosusele ning määrata kindlaks olulised riskipiirkonnad.

AS Maves tehtud uuringu kohaselt on kõik olulisemad üleujutused toimunud viimase 10 aasta jooksul, mis tähendab, et Eestis toimunud üleujutuste mõjud on olnud nii vähetähtsad, et nende kohta andmete säilitamist ei ole peetud vajalikuks.

Samas tõsteti analüüsis esile, et kõik selgunud olulised kahjuliku mõjuga üleujutused on sellised, kus sarnase üleujutuse esinemine on edaspidigi tõenäoline.

Riskipiirkondadeks on Audru valla Papsaare küla tiheasustusalad, Haapsalu linn, Kohtla-Järve linna Järve linnaosa, Kuressaare linn, Pärnu linn, Tallinna linna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Pirita linnaosad, Tartu linn ja Võru linn.

Kuigi selles nimekirjas pole näiteks Paidet, on Eestimaa süda ainus linn, kus analüüsi kohaselt paneb üleujutus ohtu inimeste elud.

Märksõnad

Tagasi üles