:format(webp)/nginx/o/2011/03/28/547503t1h92d9.jpg)
Euroopa Komisjon ähvardab Rootsit trahvidega, kui riik hundijahti ei lõpeta, kuid rootslaste keskkonnaminister väidab, et küttimine aitab huntide geenitiiki rikastada.
Rootsi veab hundijahi pärast Euroopa Komisjoniga vägikaigast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaanuaris alustas Euroopa Komisjon Rootsi suhtes menetlust, kuna riigis lubatakse looduskaitsealuste huntide küttimist, vahendab AFP.
Juhtum võib jõuda Euroopa Kohtusse, kus Rootsit võidakse suurte trahvidega karistada.
Rootsi keskkonnaminister Andreas Carlgren leiab, et küttimine tuleb hundipopulatsioonile vaid kasuks. «Valitsuse hundipoliitika eesmärk on saavutada huntidele soodne kaitsealune seisund, mis neil praegu puudub,» rääkis ta. «Selleks on vaja jõulisi ja vastuolulisi meetmeid ning hundipoliitika erinevaid aspekte ei saa üksteisest isoleerituna vaadelda, nagu Euroopa Komisjon tegema kipub.»
Rootsi parlament otsustas 2009. aastal hoida huntide populatsiooni 210 looma suurusena.
Võimud leiavad, et mullu pärast 46 aastast pausi taasalustatud hundijaht aitab nende geenitiiki rikastada, kuna soodustab Venemaa ja Soome huntide Rootsi tulekut.
Valitsus toetub ka asjaolule, et maapiirkondades laastab suurenev hundipopulatsioon lamba- ja põhjapõdrakarju. Mitmed kohalikud looduskaitseorganisatsioonid on aga huntide küttimise vastu.