Saatjatega Eesti rändlinnud on koduteel

Eesti rändlindude kodutee 21. märtsi seisuga. Foto: Kotkaklubi

Peaaegu kõik saatjatega Eesti rändlinnud on alustanud koduteed, üheksast linnust püsib siiani talvituskohas vaid suur-konnakotkas Tõnn.

«Eestile kõige lähemal on praeguseks must-toonekured Raivo ja Oss, kes on juba Bulgaariast üle lennanud,» sõnas Kotkaklubi liige Urmas Sellis. Juhib Oss, kes oli eilse seisuga Rumeenia-Moldaavia piiril, Raivo on valinud pisut teise marsruudi ja püsib läänepool, Rumeenia lõunaosas.

Selle aasta andmed Raivo liikumise kohta jäid lünklikuks ning pole teada, kas ta lendas jõulude ajal Iisraelist edasi Keeniasse, nagu varasematel aastatel. Muidu oli tema kõige kaugemal talvituv lind. «Pigem ma arvan, et ta ei lennanud, kuna ta nii vara on juba Bulgaarias,» sõnas Sellis. Novembrist saadik jäi Raivo saatja tummaks – ehk sattus selle päikesepatareile pori või sulg, nii et see ei saanud valgust. Kuid nüüd märtsi algul hakkasid esimesed andmed tema saatjast taas laekuma.

Kui Raivot mitte arvestada, siis lendas sedapuhku kõige kaugemale toonekurg Pirsu, kes talvitus juba teist või kolmandat aastat Kamerunis. Eestile lähimal talvitus Oss, kes oli Iisraelis.

Seda, mille järgi rändlinnud talvituskohta endale valivad, ornitoloogid täpselt ei teagi. «Ala, kus Eesti linnud oma talve veedavad, hõlmab praktiliselt kogu Kesk-Aafrikat. Pole lihtne öelda, kuidas see koha valimine käib. Ilmselt kui nad esimesel korral lähevad, otsivad head kohta ja kui selle leiavad, siis jätavad meelde ja lähevad sinna ka edaspidi,» rääkis Sellis.

Ta tõi näiteks Tõnni, kes on 2008. aastast alates kogu aeg samas kohas Hispaanias, El Hondo märgalal talvitunud. «Temagi peaks varsti hakkama tulema, sest eeldame, et ta hakkab sel aastal pesitsema. Aga eks ta selle ise otsustab,» muigas Sellis.

Tagasituleku teekonna algusaeg sõltub ilmselt päeva pikkusest ja sellest, kas tegu on noore või pesitseva linnuga. «Nooremad ei hakka nii vara tulema, aga pesitsevad peavad ikka õigeks ajaks kohale jõudma.»

Tagasilennu kestus on lindudel samuti erinev. Kõige kiiremini tullakse kuu ajaga. «Pikemaid aegu ei olegi mõõtnud, nad teevad ka vahepeatusi iga 2000-2500 kilomeetri järel ja püsivad peatuspaigas siis õige mitu päeva kohal. Kuni selleni, et Raivo peatub Iisraelis kuni kolm kuud ja alles siis läheb edasi – nii et ühe mõõdupuuga ei saa neid võtta. Eks nad kõik vajavad akude laadimist lennu vahepeal, see on ju energiakulukas,» rääkis Sellis.

Esimesed saatjatega toonekured ja kotkad jõuavad ilmselt kohale aprilli esimese nädala lõpuks. «Praegune ilm pole neile veel sobiv. Metsaojad ja kraavid peaksid ikka enne voolama hakkama, et neil oleks midagigi noka vahele saada.» Sellise sõnul on ilm neile ebasobiv kaugemalgi ja reeglina jäävad nad pidama enne lumepiiri.

Üheksa saatjaga Eesti rändlinnu – ühe kalakotka, kahe suur-konnakotka ja kuue must-toonekure asukohta saab jälgida Kotkaklubi rändekaardil.