Nigulas turgutati tänavuse talve jooksul elule neli kakku

Kakk Tartu tänava pärna otsas. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kuna hiired peidavad end paksu lume all, sattus Nigula metsloomade taastuskeskusesse sel talvel kõige rohkem näljast nõrkenud kakke.

Nigula metsloomade taastuskeskuse spetsialisti Kärt Jaarma sõnul toodi keskusesse tänavu viis näljast nõrkemas kakku. «Kuna sel aastal on lund palju, siis hiired liiguvad lume all ja kakud ei saa neid kätte. Vahepeal tuli peale koorik ja nad ei saa lumme ka sukelduda,» selgitas ta.

Viiest kakust üks tuli küll raske tiivavigastuse pärast magama panna, kuid kolm kakku kosusid jõudsalt ning on nüüd tagasi vabaduses. Turgutamiseks antakse kakkudele paari nädala jooksul korralikult süüa – hiiri, rotte.

Keskusesse on veel ravile jäänud üks händkakk, kel oli saabudes nöör ümber tiiva, millesse ta võis Jaarma sõnul takerduda näiteks hiirt püüdes. «Eks näis, kas tiivast saab asja või mitte. Hetkel on see kahevahel,» lisas ta.

Tegelikult olevat juhtumeid ja helistajaid olnud rohkemgi ning näiteks üks kakk suri enne kohale jõudmist. «Eks neil on praegugi veel raske. Ainult Saaremaa pidi olema neile juba kergem koht,» rääkis Jaarma.

Oktoobrist on keskuses ka merikotkas, kellel olid murdunud ühe tiiva hoosuled. Praegu kosub lind ilusasti ja Jaarma lootis, et ta pääseb lähitulevikus taas vabasse loodusesse.

Nigula pole enam ainus koht, kus metsloomade rehabilitatsiooniga tegeletakse. Et abi oleks kättesaadavam, tellib keskkonnaamet alates eelmisest aastast sama teenust veel kahelt keskuselt üle Eesti.

Jaarma sõnul on see hea, sest nii ei pea kõiki loomi transportima Pärnumaale Läti piiri lähistele Nigulasse. «Aga esimese ja teise kaitsekategooria liigid tulevad Nigulasse niikuinii,» täpsustas ta.

Keskkonnaameti looduskaitse osakonna nõunik Teet Koitjärv rääkis, et praegu on nende partneriteks veel RMK Elistvere loomapark ja Vanaveski loomapark Võrumaal. Läbirääkimised käivad ka Tallinna loomade hoiupaigaga.

Koitjärve sõnul pole Elistverre ja Vanaveskisse viidud hädas loomade hulk seni väga suur, kuid Elistverre, kus on võimalik külastajatel loomi oma silmaga näha, oleks teenuse pakkumiseks tarvis lisaruumi.

«Rehabilitatsiooni eesmärk on, et loom oleks inimesest võimalikult kaugel,» seletas Koitjärv. «Tsoonis, kus inimesed loomi vaatavad, ei saa neid rehabiliteerida. Selles mõttes on vaja natuke lisaruumi.»

Sellise teenuse järele on kõige rohkem vajadust suuremate asulate juures, mis võib tunduda kummaline, sest metsloomi on ju rohkem ikka metsatukkades.

«Metsloom satub enamikul juhtudel abitusse seisundisse inimese käe läbi,» põhjendas Koitjärv. «Abitus seisundis on ta enamasti seetõttu, et inimene on ta metsast välja tassinud, talle otsa sõitnud või saanud vigastada inimeste tekitatud taristu läbi.»