Eesti mereteadlane, akadeemik Tarmo Soomere ütles Kuku raadiole antud intervjuus, et Jaapanit tabanud maavärin on üks maailma tugevamaid.
Soomere: Jaapani maavärin oli üks maailma tugevamaid
Tema hinnangul on maavärin ilmselt kümne tugevama maailmas teadaoleva maavärina seas. Soomere lisas, et maavärina täpne võimus selgub lähinädalatel, praegu avaldatud tulemused on mõõdetud erinevates mõõtejaamades, mis ei asu maavärina lähedal.
Soomere rääkis, et tsunami võimsus ei ole maavärina tugevusega seotud, praegustel andmetel saab öelda, et sellel tsunamil pole sirge frondiga laineosa ja loodetavasti tsunami jõud hajub laiemale merealale.
Soomere sõnul on Jaapani ühiskond väga hästi koolitatud, teadlikus on ühiskonnas kõrge, kuidas maavärina korral käituda. Seetõttu on ohvrite arv tänases maavärinas kindlasti väiksem kui varasemates tugevates maavärinates.
«Tsunami eest ei saa end kaitsta müüri ehitades, selleks oleks vajalik vähemalt 30 meetrist takistust. kuid kaitsta saab ka teist moodi – mere lähedal asuvad hooned on ehitatud väga tugevate konstruktsioonidega, kuid seinad on samas väga kergesti purunevast materjalist,» rääkis ta ERR Uudistele.
«Tsunamiohu korral lähevad inimesed kolmandale korrusele ning kuna liikuva veekihi paksus ületab harva kahte-kolme meetrit, on nad peaaegu sajaprotsendiliselt väljaspool ohtu. alla jäävad sõrestikud, üleval on kõik korras,» selgitas Soomere.
«Väikeste või üksikute majadega piirkondadesse on ehitatud seitsme-kaheksameetrised päästeplatvormid, millele minekuks kulub inimestel halvimal juhul mõni minut ja seal tuleb siis lihtsalt rahulikult istuda kuni oht möödas,» sõnas ta.
Soomere sõnul on Jaapanis aastakümnete eest olnud mitu ülisuure hukkunute arvuga tsunamit, 1923. aastal hukkus näiteks ühe katastroofi tõttu üle 140 000 inimese.
«Viimasel ajal pole aga Jaapanis ülisuurte tsunamide ohvreid mõõdetud mitte tuhandetes, vaid kümnetes,» ütles teadur.