Graafik: millal oli Eestis viimane korralik talveilm ja milliseks kujuneb veebruar?

Viimane talvekuu korraliku suusailma ei luba. Foto: Meelis Meilbaum

Veebruarikuu tõotab tulla küll talvine, kuid suuri külmakraade ja pakast oodata siiski ei ole ning ka lumega on kitsas käes. 

Ilmateenistuse sünoptik Taimi Paljak nentis, et sademed on praeguste prognooside järgi küll normipiires, kuid sademete hulk võib kujuneda tavapärasest väiksemaks, sest kõrgrõhkkonnad on ülekaalus.

Järgmise nädala esimesel poolel on tulekul külmad ööd ning külma võib oodata -15 kraadi, välistatud ei ole ka -20 kraadine külm. Veebruar kipub olema küll miinuskraadide poolel ning ilm on talvine, ent suurt pakast ei tule.

Möödunud aastal oli sootuks soe veebruarikuu - keskmine temperatuur oli +0-7, kraadi. Tänavu veebruariks on oodata -1,8 kuni -6,0 kraadi külma ning sademeid 26-43 millimeetrit.

Ilmateenistuse meteoroloog Kairi Vint tõi välja, et viimased kolm talve on tõepoolest olnud normist soojemad ning et viimased talved on olnud Eestis väga muutliku iseloomuga.

2013/2014 normist soojem

2014/2015 normist soojem

2015/2016 normist soojem

2009/2010 jahe või normi lähedane

2010/2011 jahe või normi lähedane

2011/2012 jahe või normi lähedane

2012/2013 jahe või normi lähedane

Vähene lumi ja soojemapoolsed talved kipub muutuma tavaks ning viimati oli korralik pakane ja lumi aastal 2012.

Kui minna ajas tagasi, siis 2011. aasta küünlakuu keskmine temperatuur oli -12,2 kraadi. Edaspidi ei ole nii külma veebruari tulnud. Ka teised talvekuud - detsember, jaanuar ja veebruar - ei ole just krõbedat talve ilma pakkunud. Möödunud aasta kõige külmem talvekuu oli jaanuar keskmise temperatuuriga -7,7 kraadi, ent detsember ja veebruar kostitasid väikeste soojakraadidega.

Viimati oli läbivalt kõrgemate külmakraadidega talv aastal 2012, kus detsembrikuus oli keskmiseks õhutemperatuuriks -5,7 , jaanuaris -5,2 ja veebruaris -11,5 külmakraadi. 2012. aasta sademete rekord sündis Kihnus, kus sadas maha tervelt 105 mm sademeid ning külmarekord sündis jaanuarikuus, kus külmakraadid ulatusid 35 kraadini.

 

 

Jaanuarikuu algul kirjutas Postimees ka artikli kliimauuringute soojemast aastast 2016, mil keskmised temperatuurid olid tõusnud pea kõikjal maailmas. Iseärnis oli märgata temperatuuritõusu perioodil jaanuar - november 2016.

Eriti kõrged olid temperatuurid Põhja-Venemaal Obi jõe suudmes ja Novaja Zemlja saarestiku piirkonnas, kus muutus ulatus koguni 7 kraadi aastate 1961-1990 keskmisest kõrgemaks.

Lumega oli kitsas Šveitsis, kus alpide kuulsad suusarajad on 2017. aasta alguseks täiesti lumeta, kus tavaliselt tuleb detsembris maha ligi 90 millimeetrit sademeid.