/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2011/03/02/529607t1hab63.jpg)
Kuigi huntide küttimislimiit jäi tänavu täitmata, lasti neid ometi rohkem kui eelmisel jahihooajal. Ilveseid saadeti teise ilma ühe võrra lubatust rohkem.
Ilveseid ja hunte kütiti mullusest rohkem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ilvese küttimise kvoot lasti peaaegu ühe jaanuarinädalaga täis, mis tähendab, et meie ilvese asurkonna seisund on hea,» märkis keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Jaan Ärmus.
Aktiivne jaht algas jaanuari teisel poolel, kui tuli sula, mis lubas loomad liikuma. «Ilvesele eraldi jahti ei korraldata, pigem käib see teiste jahtide sees, aga hundijaht on kollektiivne ja nendega on keerulisem,» rääkis Ärmus.
Kõige efektiivsem jaht on värske lumega, siis on võimalik hundikarja asukoht kindlaks teha ja ta sisse piirata, seletas Ärmus.
Kas jahilimiidid võiksid olla kõrgemad, on Ärmuse sõnul veel vara öelda, sest ära tuleks oodata loendusandmed. 2009. aastal arvati Eestis olevat 26 pesakonda hunte ja 126 pesakonda ilveseid. Ühes hundipesakonnas on keskmiselt kuus isendit, ilvese pesakonnas kuni kolm isendit.