RMK lõpetab tänasest enda jahimaadel jahiteenuse pakkumise ning koondab seetõttu 11 jahimajanduse töötajat.
RMK lõpetab jahiteenuse pakkumise
Kuus jahipiirkonda antakse edaspidi rendile avalike enampakkumiste korras. Kokku puudutab muudatus nelja protsenti riigi jahimaadest ehk umbes 150 000 hektarit.
Muudatuse tõttu kaotatakse lähiajal 14 jahimajanduse tegevusvaldkonna töökohta. Kolmele inimesele pakutakse uut tööd RMK-s, 11 jahimajanduse töötajat koondatakse.
RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul ei suuda jahimajandus selliselt korraldatuna iseennast ära majandada ning riigil pole põhjust jahituristidele teenuse osutamise eest peale maksta.
«Edaspidi anname RMK-le kuuluvad jahipiirkonnad jahimeestele kasutamiseks avalike enampakkumiste korras. Jahipiirkondadest moodustatakse looduslikes piirides väiksemad jahialad ning huvilistel on võimalik konkureerida 1-aastaste jahipidamis- ja ulukihooldetööde lepingute saamiseks,» sõnas Kallas.
Sellist jahipidamise korraldamist on kahel aastal RMK Kilingi-Nõmme ja Anguse jahialadel juba katsetatud ning see on osutunud edukaks.
«Jahipiirkondade rendileandmisel kaasneb ulukite küttimise loaga kohustus küttida jahialalt suurulukite kõrval ka väikekiskjaid ja kopraid, samuti kohustus ulukihooldetöödeks ja lisasöötmiseks. Seega on ka edaspidi tagatud jahikorralduskavast tulenevate kohustuste täitmine,» selgitas RMK jahimajanduse osakonna juhataja Kalev Männiste.
Enampakkumised kuulutatakse välja ning loodetakse läbi viia enne uue jahihooaja algust 1. juunil.
Eesti Jahimeeste Selts ja RMK on moodustanud ka spetsiaalse töörühma, et välja töötada leping, mis sõlmitakse RMK ja riigimaa jahindusliku kasutaja vahel ja mis kaitseks mõlema osapoole huvisid.
Muudatused RMK jahimajanduses lähtuvad RMK arengukavast aastateks 2009-2012, millega nähti ette kahjumlike jahipiirkondade majandamisest loobumist ning jahipiirkondade piiride korrigeerimist.