K, 5.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Galerii: erakordne kristallikülv Aegna saarel

Raul Sulbi
Galerii: erakordne kristallikülv Aegna saarel
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Jääkristallid Aegna saarel.
Jääkristallid Aegna saarel. Foto: Hugo Udusaar

Paukuv pakane ja Aegnast mööduvate reisilaevade tulemusena aurustuv meri on teinud oma töö: Aegna lõuna-, eriti aga osaliselt veel jäätumata läänekalda äärsed on kaetud rohkete erikujuliste ja -suuruste jääkristallidega.

Nimelt on just kristallilise härmatise tekke eelduseks lisaks tuulevaikusele ka korralikud miinuskraadid ja veeaur, vahendas Aegna.ee.

Erinevalt puude okstele ja rohukõrtele tekkivast laialtlevinud lumetaolisest amorfsest (kristallideta) teralisest härmatise sademest koosneb kristalliline härmatis peene ehitusega jääkristallidest.

Kristalliline härmatis tekib üldjuhul öötundidel selge taeva, külma (-11 kuni -25 kraadi) ja tuulevaikse ilmaga, kui esineb uduvine või siis nagu Aegna puhul liinilaevade poolt purustatavast jääst eralduva veeauru koosmõjul. Härmatise tekkimisel kondenseerub veeaur jäänõelteks ja kinnitub kõige külmematele pindadele. Seetõttu leidubki jäälilledele sarnaseid moodustusi Aegna juures lõputul arvul just lumekattest vabadel jääaladel.

Nii nagu lumehelbedki ei oma kristalliline härmatis kaht täpselt ühesugust kujundit, pakkudes nõnda enneolematut looduslikku välinäitust äärmiselt erinevatest kristallidest.

Lisaks igapäevasele jääkristallide kollektsiooni täienemisele ei saa üle ega ümber paljude kristallide enneolematult suurtest mõõtudest. Kui valdav osa Aegna kaldaäärsetest jääkristallidest jäävad 30-50 mm piiresse, siis leidub ka enneolematult suuremõõtmelisi nagu 84 mm ja 104 mm suured jääkristallid.

Nüüdsest on loodushuvilistel võimalik Aegnale ka mööda jääteed matkata.

Märksõnad
Tagasi üles