/nginx/o/2009/01/16/118600t1h6f2f.jpg)
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi sünoptik Merike Merilain tuletab meelde, et praeguse ilmaga sarnaseid miinuskraadide perioode on Eestis olnud veel hiljaaegu, kuid seekordne külmalaine on pikem.
EMHI sünoptik meenutab varasemaid külmalaineid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2006. aasta 18.-23. jaanuarini kestis Eestis lumetu külmalaine. Lähem näide veebruari külmalainest pärineb 1996. aastast, mil arktiline kõrgrõhuala saabus lausa 80nda põhjalaiuse tagant ja kehtestas meilgi jälle 6 ööpäeva kestnud külmalaine (miinimum kuni -33°C). Kõrgrõhuala külmapühad kestsid toona 7. veebruarist kuni 12. veebruarini.
Kõige karmim külmalaine peaaegu täpselt praegusega sarnases antitsüklonite asetuses tabas meid 1978. aasta lõpul ning külmalaine sügavikus 30. detsembril mõõdeti üle Eesti -30...-42°C. Karm pakane kestis 6 ööpäeva, 3. jaanuaril läks kõige hullem mööda. Kuna tegemist oli detsembriga, siis jäi näiteks mõnes kohas ka päevane maksimum alla -30°C.
Merilain nendib, et praegune külmalaine kestab eelnevaist näidetest märksa kauem, sest juba 14. veebruaril langes miinimum alla -25°C ja selliseid ööpäevi näib jaguvat veel üks nädal.
Kõige külmemad ööd ja hommikud on tema sõnul suure tõenäosusega just saabumas, kuid õhutemperatuur alla -35°C praegustes tingimustes ei lange.
Merilain soovitab õue minna pärastlõunal, kui õhutemperatuur -15°C-ni tõusnud. «Mütsid pähe ja kindad kätte! Maratonile minejad jälgigu korraldajate näpunäiteid,» lisas ta.