Päikesepurse toob virmalised ja magnettormid

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Virmalised Põhja-Norra taevas 13. veebruaril 2011.
Virmalised Põhja-Norra taevas 13. veebruaril 2011. Foto: MARTIAL TREZZINI/AP

Paari päeva eest toimus päikesel nelja aasta tugevaim kuumagaasipurse, mille järel on virmalisi näha ka tavapärasest lõunapoolsemates piirkondades, samuti on tagajärjeks magnettormid.

Alates 13. veebruarist on päikesel toimunud kolm kuumagaasi purset, neist suurim - 15. veebruaril kell 1.56 oli viimase nelja aasta võimsaim, teatas Briti geoloogiliste uuringute keskus (British Geological Survey). Selle tagajärjel võis taevas näha virmalisi tavapärasest palju lõunapoolsemates piirkondades, näiteks vaadeldi neid Põhja-Iirimaal.

Viimased päikese plahvatuse osakesed peaksid maal nähtaval olema täna-homme öösel, samuti järgnevad päikesepurskele magnettormid.

Päike aktiivsem

Tõravere astronoom Indrek Kolka sõnas, et päike on tõepoolest hakanud viimasel ajal aktiivsemaks muutuma.

«Mõned aastad tagasi oli päikeseaktiivsuse miinimum, nüüd on aktiivsus tasapisi tõusuteel. Muude nähtuste hulgas näitab seda nõndanimetatud päikeseplekkide arvu kasv,» sõnas Kolka.

«Päikese kuumagaasi purse – seda võib ka plahvatuseks nimetada, ega see päris vale ole - on kuumagaasi osakeste väljapurskumine päikese pinnast suure kiirusega. Kui selle purske suund peaks olema suhteliselt maa poole, siis on loota, et paari-kolme päevaga peaks vähemalt osa purske osakestest jõudma maa poole,» kommenteeris ta brittide uudist.

Tema sõnul puhub päikesetuul tegelikult kogu aeg. «Purse pole mitte midagi muud kui üks ekstra tugev päikeseiil,» naeris ta. Kui tavalise tuule ajal on väikesed virmalised kogu aeg näha, eriti maa magnetpooluste lähedal (näiteks Põhja-Norras võib neid selge ilmaga igal ööl vaadelda), siis päikeseplahvatuse järel on näha palju tugevamaid virmalisi ja ka kaugemates piirkondades.

«Need elektriliselt laetud osakesed, mis päikesetuul tegelikult on, haarab maa magnetväli vangi ja suunab maa poole just magnetpooluste suunas piki magnetvälja jõujooni. Siis nad põrkuvad vastu maa atmosfääri ja tekitavadki virmalisi. Tulevad suure kiirusega ja ergastavad mitmesuguseid maa atmosfääri aatomeid ja molekule, mis ergastuse värvilise valgusena välja kiirgavad,» selgitas Kolka.

11-aastane tsükkel

Kolka rääkis, et päikese aktiivsuses on 11-aastane tsükkel. «Kui on aktiivsuse maksimumi aeg, mis nüüd on eeldatavasti mõnel lähemal aastal ees ootamas, võib päikesepurskeid oodata sagedamini. Millal täpsemalt, on raske ennustada,» sõnas ta.

Inimene otseselt päikese tugevamat aktiivsust ei tunnetagi. Läbi spetsiaalse tumeda filtri võib näha aeg-ajalt päikesepinnal mitmel pool plekke. Päikesepursked võivad maa lähedale jõudes tekitada virmalisi.

Aga päikesepursked mõjutavad ka maa magnetvälja ning sellega võivad kaasneda magnettormid, mis võivad ohustada tehnoloogilisi seadmeid. «Kompass hakkab rumalusi tegema,» muheles Kolka. Magnettormide mõju inimeste tervisele pole tema sõnul aga teaduslikult tõestatud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles