GALERII: Siidisabad ehivaid puid

Eeva Nugis
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siidisabad 1. novembril Valgas
Siidisabad 1. novembril Valgas Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Peatsete külmade saabumisest annavad aimu lindude sagedaseks muutunud toiduotsingud. Nii on ka Valgamaalase töötajate tähelepanu viimastel päevadel köitnud suured siidisabade parved, keda Valga linnas mitmel pool näha on olnud.  Ka toimetuse lähedal kasvavate pihlapuude otsas on nad mitmel päeval toidujahti pidanud.

Kuigi väidetavalt on siidisabad Eestis harvad pesitsejad, on Eesti ornitoloogiaühingu andmetel läbi viidud linnuvaatluspäevadel Valgamaal siidisabasid alati nähtud. Sama kinnitab ka nii mõnigi linnusõber Valgast.

Siidisabale iseloomulik on suletutt, hallikasroosa sirgelõikeline lühike, heleda vöödiga saba. Pea on punaka varjundiga, kurgu all must laik, mustad tiivad on kollase vöödistusega.

Eestis võib neid kauneid linde kohata peamiselt läbirände ajal sügisel ja kevadel, osa linde ka talvitub siin. Läbirändajad saabuvad oma pesitsusaladelt Karjalast ja Soomest, aga ka Rootsist. Nii on siidisaba saanud talve- ja külmalinnu nimetuse.

Eestis lendavad siidisabad ringi salkadena, vahel ka parvedes. Peamine osa päevast kulub neil toidu otsinguiks, milleks on viirpuu-, kibuvitsa-, kadaka- või muud marjad. Siidisaba levinud nimetus viristaja on tulnud tema iseloomulikust sirisevast häälitsemisest.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles