Kõva lumi võib kitsi praegu säästa

Metskits.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Eelnenud sula ja praegused krõbedad miinuskraadid on teinud lume nii kõvaks, et kitsed läbi selle ei vaju ja nad pääsevad niimoodi paksu lume kiuste kiskjate eest põgenema.

«See talv ei ole metsloomadele kindlasti olnud nii halb kui eelmine, kuna ilm on siiamaani olnud vahelduva sulaga, temperatuur on olnud suhteliselt pehme,» võrdles keskkonnateabe keskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil tänavust ja mullust talve.

Siis mõjusid külmakraadid eriti karmilt ja aprillis leiti, et rasketes talvetingimustes hukkus iga neljas metskits. Probleemiks liiga sügav lumi, mis takistas liikumist. Kitsed vajavad puhkamiseks lumevaba kohta, kuid sedagi nappis.

«Ka tänavu on lumi sügav, liikumine on takistatud, aga pärast sulasid läks lumi osaliselt kõvaks ja loomad saavad ka lume peal liikuda ja toidupaikasid otsida,» rääkis Männil.

Tema sõnul peavad kitsed lume tõttu sööma kehvema kvaliteediga toitu kui tavaliselt, kuna ei saa lumevaiba alt taimi kätte. Näiteks võetakse ette lehtpuuvõrsed, mis annavad kitsele aga vähem energiat.

Olukord läheb taas keerulisemaks siis, kui saabub uus sula. Kui päeval on sula ja öösel miinuskraadid, tähendab see, et kitsed saavad lumel liikuda vaid hommikuti. Nii ei suuda nad muul ajal kiskjate eest põgeneda.
Veel üheks probleemiks on lumevabade paikade puudumine, kuid Männili sõnul lumeta kohta lihtsalt ei leia, mistõttu kitsede suremuse risk jälle suureneb. Õnneks leevendas nende elu mõningane sula.

«Kui on soe, on neil energiakulu palju väiksem ja nad ei pea nii palju sööma, et kehatemperatuuri hoida,» rääkis ta. «Aga kui nüüd külmaks läheb, siis on neil jälle halvem.»

Sügav lumi põhjustab prob­eeme ka hiiretoidulistele loomadele, näiteks rebastele ja kakkudele, kes ei saa lume alla jäävaid hiiri lihtsalt kätte. Männili sõnul hukkus mullu suur osa kakkudest, kuigi nad tarvitasid hiirte asemel toiduks oravaid. See jättis tugeva jälje ka oravate arvukusele.

Tagasi üles