/nginx/o/2011/06/07/617278t1hd8dc.jpg)
/nginx/o/2011/02/15/516643t1hd486.jpg)
Postimees.ee lugeja Jüri Voit veetis täna öösel tund aega 28-kraadises külmas, et jälgida virmalisi.
Lugeja püüdis fotole virmalised
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kesköö ajal virmalisi õue vaatama läinud Voit nentis, et üle tunni aja ei suutnud ta õues olla, kuna pakane hakkas näpistama. Harjumaal Kuusalu vallas virmalised fotole püüdnud Voit on virmaliste vastu huvi tundnud juba pikemat aega: «Eks ma jälgin radaripilte ja satelliitpilte internetist.» Väga tugevalt nägi Voit virmalisi umbes kuus aastat tagasi, mil kogu taevas oli punane.
Tartu observatooriumi astrofüüsika osakonna juhataja Laurits Leedjärv tõdes, et pildil on tõepoolest virmalised. Ta selgitas, et roheline ja punane on tüüpilised virmaliste värvid, mida tekitavad vastavalt hapniku ja lämmastiku aatomid Maa atmosfääris.
Leedjärv lisas, et Eesti piires on virmalised suhteliselt tavalised, kuid kuskil Prantsusmaal või Itaalias oleksid virmalised juba väga haruldased.
«Kui me läheme polaarjoonele, siis seal on virmalised praktiliselt igaöised. Kõige nõrgemad virmalised siia välja ei ulatu – mida tugevamad virmalised on, seda kaugemale lõunasse neid näeb.»
Leedjärve sõnul suvel Eestis virmalisi ei näe, sest meie taevas on nii hele. «Virmaliste nägemiseks peab hea pime taevas olema ja need seostuvad talvega.»
Maaleht kirjutab, et juba täna, eriti aga homme-ülehomme ehk kolmapäeval-neljapäeval tasub põhjakaarde vaadata, kus on ehk virmaliste värvimängu näha.
Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (nn päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega.