Nädalavahetusel maale suusatama läinud viljandlane märkas ühtäkki vana paju, mille tüvel troonisid seenesülemid.
Suusataja leidis seenesülemi
9. veebruar 2011, 22:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sakalas» töötav Kaie Mölter oli koos seltskonnaga talverõõme nautimas Suure-Jaani vallas Saarjõe ääres, kui ootamatu leiule sattus.
«Olin seeni nähes rõõmsalt üllatunud,» lausus ta. «Teadsin, et heade ilmaolude puhul võib ka talvel seeni leida, aga mulle oli see esimene kord.»
Suusatajast seeneliseks sattunu silmitses üle teisedki mõnemeetrise vahega jõe ääres kasvavad pajud, aga neil ta seeni ei märganud. Kübarakandjad olid välja valinud vaid ühe puu ja kasvasid vastastikku kahel pool tüve.
«Enamik näisid värsked, kuid sekka leidus mõni vanema olemisega isend,» ütles Mölter. «Seeneraamatute uurimisest oli meelde jäänud, et tegu peaks olema austerservikutega. Nii turgatas mulle pähe, et neist saaks ju igati uhke talvise prae.»
Suusatajal oli küll nuga taskus, aga ta sai seeni niisama jalalt murda. Korvi asendas kapuuts, kuhu aitas saaki laduda sõber. Ühtlasi oli palju kasu suuskadest, tänu millele ei vajunud korjaja lumme. Et lund on palju, küündis ta ka kõrgemal puu küljes kasvatate seenteni.
Austerserviku lihav kübar võib heades tingimustes kasvada kuni 15 sentimeetri laiuseks. Küünlakuul olid kõnealused seened väiksemad, neist suuremate kübarate läbimõõt piirdus kuue sentimeetriga.
«Kui peatuspaika jõudsime, jäi värske seenesoust siiski tegemata, sest meid oodanud perenaisel oli toit juba valmis,» lisas Mölter. «Nii otsustasin seened koju kaasa võtta, aga paraku ununesid need koos kapuutsiga autosse, mis sõitis Tallinna. Sõber pani need minu jaoks külmkappi hoiule.»
Mükoloog Kuulo Kalamees ütles, et talvel pikemalt valitsenud sooja ilmaga pole seente leidmises midagi tavatut. Ilmateenistuse andmeil on sulaperiood mõne sekka eksinud külmapäevaga kestnud juba kuu aega.
«Tegu pole siiski uue seenehooajaga,» täpsustas ta. «Kestab hilissügisel alanud ja varakevadeni vältav talvine seeneaeg.»
Foto järgi kinnitas Kalamees suusataja mõtteid, et tegu peab olema austerservikutega.
«Sobilike ilmaoludega võib austerservikut leida aasta ringi, eriti hilissügisel ja talvel,» lausus ta. «Siiski on põnev seeni märgata veebruaris, keset lumeküllast südatalve. Mina olen austerservikuid leidnud novembrist maikuuni ja erandlikult augustis, aga mitte veebruaris — kuid siis pole ma ka metsas käinud.»
Foto põhjal näib osa seeni olevat kahvatult helebeežid ja sellist tooni austerservikuid Kalamees kohanud pole. Kuigi austerservikute toon varieerubki, on see enamasti hallikas-, oliiv- kuni violetjaspruun või mustjas, tihti sinkjas.
Laupäevases leiust innustust saades kontrollis Kaie Mölter eile Viljandi järve ääres üht paju, millelt ta on sügise lõpul korjanud teisi hilise olemisega seeni, puidu-sametkõrgeseid. Sinna oligi uusi oranžikaid nupse tekkinud, aga alles väga pisikesi: nende kübara läbimõõt ei ulatunud sentimeetrinigi.
Kuulo Kalamees nentis, et nii austerservikud kui puidu-sametkõrgesed on maitsvad seened. Mõlemad kasvavad surnud või elaval lehtpuul.
«Enamasti eeldab see, et kasvukoht peab olema lumest vaba, aga mõned seened on suutnud arenema hakata isegi lume all,» lausus ta. «Ma olen seda märganud kuuse-käbikõrgeste puhul. Tõsi, aeg oli siis juba kevade poole.»
Mükoloog nentis, et kindlasti vajab ka taliseen arenemiseks plusskraade, sest alla nulli langenud õhutemperatuuri puhul seene areng seiskub ja teatud piirist alates ka lõpeb.
«Kui suurt külma taliseen taluda suudab, ei ole uuritud,» ütles Kalamees. «Arvan, et ehk 5—10 miinuskraadi on talutavad. Kui seejärel ilm soojeneb, kasvavad seened edasi.»
Seeneniidistikku ei suuda hävitada ka pakaseline talv ja kui pärast käredat külma saabub pikem soojalaine, võivad hakata arenema ka uued viljakehad.
Ilmateenistuse prognoosi kohaselt hoovab lähiajal Eesti kohale külmalaine, mis seente arengu peatab ja ilmselt seks puhuks ka lõpetab, sest õhutemperatuur peaks langema 20—25 miinuskraadini või isegi madalamale.
Kuulo Kalamees lisas, et kui taliseened on alles äsja külmunud, sobib neid endiselt värskelt toiduks tarvitada, eeskätt pannile panna ja praadida. Pikemalt hoida läbikülmunud ja seejärel üles sulanud seeni ei kõlba.
Taliseened
Soojal talvel võib leida mitut liiki söödavaid seeni.
• Nende hulka kuuluvad austerservik, puidu-sametkõrges, kuuse-käbikõrges ja tigupanell.
• Leidub ka mittesöödavaid seeni, kuid ükski neist pole mürgine.
Allikas: Kuulo Kalamees