/nginx/o/2010/03/08/328254t1h4caa.jpg)
Jäämurdeteenuse osutamine Pärnu ja Liivi lahel on erakordsete jääolude tõttu väga keeruline ja Veeteede ameti hinnangul on praegused jääolud viimase kümnendi raskeimad selles piirkonnas.
Veeteede amet: jääolud Pärnu lahel on viimase kümnendi raskeimad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laevu teenindab Veeteede ameti mitmeotstarbeline laev EVA-316, kuid laevaliiklus piirkonnas on väga aeglane, kuna laevad ei suuda lahtiaetud kanalis jäämurdjale järgneda.
Olukorda koordineerib kohapeal EVA-316 pardal Veeteede Ameti talvise navigatsiooni talituse juhataja kapten Martin Kaarjärv. Tema ütluste kohaselt on Kihnu piirkonnas 11 miili ulatuses ainult rüsijää ja EVA-316 on üht jääs sõitvat laeva Pärnu poole toonud juba alates keskööst.
«Oleme alates keskööst liikunud vaid 20 miili, millest esimesed 5 miili võtsid aega ligikaudu 14 tundi. EVA-316 sõidab kanalit pidevalt lahti, järele tulev laev küll liigub, kuid jääb ikka ja jälle kinni,» kirjeldas Kaarjärv olukorda.
«Sellistes oludes ei oleks abi ka lisajäämurdjast, mis on EVA-316st tunduvalt nõrgem. EVA-316-l pole probleeme jää läbimisega, kuid teenindatav laev ei suuda kanalis liikuda, kuigi jääklass on 1A ja masinavõimsus 2280 kW. See tähendab, et ka võimas laev liigub lahtiaetud kanalis praegustes jääoludes väga vaevaliselt ning kanalit tuleb kordi ja kordi lahti sõita,» selgitas Kaarjärv.
Sellistes ülirasketes rüsistunud jääoludes tuleb arvestada, et laevaliiklus Pärnu piirkonnas on väga aeglane, samas võivad ilmaolud muutuda päevade-tundidega. Veeteede amet teeb kõik endast oleneva, et neis tingimustes teenindada ära kõik Pärnu sadamat külastavad laevad.