Erdoğan avab reedel Istanbulis Bosporust ületava uue silla

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Türgi president avab Istanbulis reedel uue silla, mis sai nime 16. sajandi Osmani sultani Selim I «Julma» järgi.
Türgi president avab Istanbulis reedel uue silla, mis sai nime 16. sajandi Osmani sultani Selim I «Julma» järgi. Foto: AFP

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan avab reedel Istanbulis kolmanda Bosporuse väina ületava silla.

Maailma kõige laiema ja ühe pikima rippsilla avamine lubab Erdoğanil näidata, et kaasaegse taristuga «uue Türgi» rajamise lubaduse täitmine jätkub hoolimata 15. juulil toimunud riigipöördekatsest.

Sild sai nime 16. sajandi Osmani sultani Selim I «Julma» järgi. Tema valitsemisaeg kestis 1512.-1520. aastani ning selle aja jooksul vallutas ta suure osa Lähis-Idast. Selim I on türklaste seas jätkuvalt populaarne ajalooline kuju.

Kaheksa sõidureaga sild on 58,5 meetri laiune ja 1408 meetri pikkune. Kuna sillal on ka raudteerööpad, siis on see ka maailma pikim raudteega rippsild. Silda hoiavad püsti Eiffeli tornist vaid meetri võrra madalamad 323-meetrised tugitalad.

Silla mõtles välja prantslasest insener Michel Virlogeux ning selle ehitas Lõuna-Korea ettevõtete Hyundai ja SK Group ühisfirma. Projekti kogumaksumus on 800-900 miljonit dollarit (700-800 miljonit eurot).

Silla nimi pani inimesi kulme kergitama, sest Selim I tuntakse armutute meetodite poolest, mida ta kasutas Osmani impeeriumi laiendamiseks tänapäeva Egiptuses, Iraagis, Iraanis, Süürias ja Saudi Araabias. Lisaks kiusas sultan taga ja mõrvas šiiitide usulahku kuuluvaid alaviite, kes ei salli teda tänini.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles