Komisjon palub Belgial, Tsehhi Vabariigil ja Eestil järgida pinnavee keskkonnakvaliteedi standardeid käsitlevaid ELi õigusakte, need liikmesriigid ei ole komisjonile teatanud vastavate õigusaktide ülevõtmisest siseriiklikusse õigusesse.
Euroopa Komisjon kutsub kolme liikmesriiki üles järgima ELi veealaseid õigusakte
27. jaanuar 2011, 21:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnavolinik Janez Potočniki soovitusel on komisjon otsustanud esitada kolmele liikmesriigile põhjendatud arvamuse, neil on vastamiseks aega kaks kuud, teatas komisjoni Eesti esinduse pressiesindaja.
Prioriteetsete ainete direktiiviga kaitstakse keskkonda ja inimeste tervist. Direktiiviga on kehtestatud piirväärtused sellistele teatavatele ainetele ja ainerühmadele, mis võivad veekeskkonda märkimisväärselt ohustada.
Eestit võib ees oodata kohtutee Euroopa Komisjoniga
Liikmesriigid pidid jõustama prioriteetsete ainete direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 13. juuliks 2010 ja teatama sellest komisjonile. Et Belgia, Tšehhi Vabariik ja Eesti ei teavitanud komisjoni õigel ajal kõikidest rakendusmeetmetest, saadeti neile 20. septembril 2010 märgukiri.
Õigusaktid ei ole siiani üle võetud ning nimetatud riikidele saadetakse põhjendatud arvamus. Kui need liikmesriigid ei võta asjakohaseid meetmeid kahe kuu jooksul, võib komisjon anda asja Euroopa Kohtusse.
Prioriteetsete ainete direktiiv tuleneb vee raamdirektiivist, mis on peamine Euroopa vesi kaitsev õigusakt. Raamdirektiivi eesmärk on saavutada mitmes valdkonnas kõrged keskkonnakvaliteedi standardid kehtestatud tähtajaks (nt pinnavee puhul tuleb saavutada hea keemiline seisund 2015. aastaks). Prioriteetsete ainete direktiivis on nõudeid täpsustatud ning sätestatud täiendavad saastekontrolli meetmed ja keskkonnakvaliteedi standardid.
Vee raamdirektiivis on kehtestatud loetelu Euroopa vetele enim probleeme tekitavast 33 prioriteetsest ainest ja kaheksast muust saasteainest. Selleks et veekeskkonda ja inimeste tervist piisavalt kaitsta on kvaliteedistandardid väljendatud aasta keskmise suurima lubatud kontsentratsioonina, mis näitab nii akuutset kui ka kroonilist toimet lühiajalise ja pikaajalise kokkupuute korral. Liikmesriigid peavad tagama nende standardite järgimise.