Piirivalve kinnitab lahvanduse olemasolu Pärnu lahes

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalamehed Pärnu lahe jääl.
Kalamehed Pärnu lahe jääl. Foto: Ants Liigus

Lahvandus algab Vana-Pärnu muuli lähedalt ja kulgeb eri suundades, jõudes Kabriste ja Audruranna lähedale. Sealsest rannast jääb lahvanduseni ligikaudu kolm kilomeetrit.

Lahvandusest hakati rohkem rääkima 22. jaanuaril ATVga merejääle sõitma läinud 1964. aastal sündinud mehe kadumisega seoses.

Meest otsiti mitu tundi kohe pärast teate saamist läinud laupäeva õhtul ja pühapäeval, kui otsijaile tuli appi kopter. Politsei ja piirivalveameti teate kohaselt lõpetati otsingud 23. jaanuaril kell 17.

“Isik on siiani leidmata,” edastas piirivalvebüroo Pärnu kordoni juht piirivalvekapten Erki Timusk. “Jääl viibimise kohta meil kindlad andmed puuduvad, ka ei tuvastanud me jälgi, mis viitavad lahvandusse sõitmisele.”

Timusk lisas, et kõik on ikka veel oletuste tasemel. “Ma ei saa oletusi kommenteerida ega kinnitada,” ütles ta. “Tõendeid, et kadunud mees lahvandusse sõitis, ei ole me suutnud tuvastada.”

Lahvandus võis mehe neelata

Kuigi piirivalvel puuduvad kindlad andmed, et kadunud mees jää peal hukkus, kirjeldab piirivalvekapten Timusk olemasolevat jäälõhet kui liiklejaile äärmiselt ohtlikku.

“Lahvandus on muutuv, sõltudes tuultest,” sõnas Timusk. “Põhjakaarte tuuled lükkavad selle laiemaks ja lõunakaarte tuuled kitsamaks. Samuti võivad lahvanduse laiust mõjutada laevateed pidi sõitvad laevad.”

Timusk kirjeldas, et tuulevaikus ja miinuskraadidega ilm kasvatavad lahvandusele kiiresti mõnesentimeetrise jääkihi, mille sadanud lumi varjab, andmata ATV juhile aimu oma ohtlikkusest.

Pärnu sadamakapten Riho Prints kinnitas, et isegi tema kasutuses jääpildid näitavad Pärnu lahe jääkaant rannast Kihnuni ühtlase lumeväljana, kus eristatav on ainult laevatee, mitte lahvandus.

Samal ajal lükkas Prints tagasi oletuse, et laevatee lahvandusi tekitab. “See pole sugugi kindel,” väitis ta. “Eriti praegu, kui laht on enamjaolt 35–40 sentimeetri paksuse jää all ja kallastes on jää kindlalt kinni. Tuul ja merevee taseme kõikumine võivad muidugi lahvandusi tekitada, aga samuti on jääl liikujaile ohtlikud tähistamata või täistuisanud tähistusega kalapüüniseaugud, kui need paksu lumekorra all korralikult ei jäätu ja on lumega varjatud.”

Timuskki möönis, et laevateed saab lahvanduse tekkes süüdistada ainult oletuslikult. “Lahvanduste tekitajaks on kõigi tegurite koosmõju: tuuled, hoovused, laevatee, veepuhastusjaama merre lastav vesi,” selgitas ta. “Ei ole ühte kindlat põhjust, sest lahvandusi ei teki ainult sadama või veepuhastusjaama piirkonnas, vaid nende tekkimise võimalus on pea kõikjal lahes.”

Tuleb olla ettevaatlik

Piirivalvekapten kutsus jääle minejaid ülimale ettevaatusele. “Tähtsaim on suhelda telefoni teel oma lähedastega, millal tagasi tullakse, ning kohe teada anda, kui lubatud ajaks tagasi ei jõua, ollakse eksinud või on juhtunud mõni ohtlik äpardus,” õpetas Timusk. “Merele tuleb kaasa võtta veekindel laetud patareiga telefon, kompass või GPS ja riietudes mõelda märjakssaamisele, nii et rõivas olgu vettpidav ja vähevettiv. Käeulatuses võiksid olla jäänaelad.”

Timusk soovitas mootorsõiduki, millega jääle minnakse, varustada ujukiga ja liigne pole selga tõmmata korralik päästevest. “Kui võimalik, ärge minge jääle üksipäini,” lõpetas ta.



Abivajajad pärnu lahe jääl

2009 jaanuar – 2 juhtumit ja          2 isikut,

2009 veebruar – 9 juhtumit ja      17 isikut,

2010 veebruar – 1 juhtum ja      2 isikut,

2010 detsember – 2 juhtumit          4 isikut.

Allikas: piirivalvebüroo Pärnu kordon

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles