/nginx/o/2010/12/06/479124t1h7db9.jpg)
Täna toimus keskkonnaministeeriumis koosolek ohustatud kalaliikide - lõhe ja meriforelli - senisest säästvama püügirežiimi kehtestamiseks.
Lõhe ja meriforelli kaitsesse panustavad nii harrastajad kui kutselised kalurid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koosolekul, mis oli ajendatud harrastuskalastajate, kutseliste kalurite, lõheteadlaste ja ministeeriumi ühisest murest ja eesmärkidest parandada meie lõhe ja meriforelli populatsioonide seisundit, tõdeti, et lõhe ja meriforelli varude madalseis on põhjustatud nii keskkonnateguritest merel, sigimis- ja elupaikade vähesusest jõgedes kui ka liialt suurest püügisurvest, vahendas ministeeriumi pressiesindaja.
Meetmetest, mis on kohe rakendatavad, on kõige kiirem ja efektiivsem tulemuse saavutamiseks paraku aga püügikoormuse vähendamine.
«Ühine mure on peamiselt selles, et Eestis pole saavutatud lõhe ja meriforelli varude seisundi osas sellist edasiminekut, mis võimaldaks kõigil huvigruppidel neid liike nii majanduslikult kui ka teistel eesmärkidel kasutada määral, mis kõiki rahuldaks ja oleks kooskõlas keskkonnaeesmärkidega,» ütles keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuus.
«Lõhevarude parandamiseks olid nii harrastuskalastajad kui ka kutselised kalamehed välja pakkunud esmajoones sügisese lõhe kudeaegse püügi piiramise, eeskätt jõgedes kudepesadelt kala püüdmise näol,» märkis Tuus.
Seetõttu keelatakse käesoleva aasta sügisel harrastuslik lõhepüük jõgedes ühe kuu vältel (15.10-15.11) ning rakendatakse sellele lisaks mõningaid tehnilisi meetmeid tragimise ehk ühe ebaseadusliku püügiviisi välistamiseks. Kuuajaline harrastuslik lõhepüügikeeld kehtestatakse Selja, Valgejõgi, Purtse, Pirita ja Vääna jões. Seevastu Narva ja Jägala jões lubatakse lõhet püüda senistel tingimustel, kuivõrd neis jõgedes puuduvad seni lõhe sigimiseks vajalikud tingimused.
Kompromisslahenduseks lõhevarude kaitseks merel lepiti kokku kudejõgede suudmealadel kehtivate püügikeelualade suurendamises lõhe kuderände ajaks septembris ja oktoobris seniselt 1000 meetrilt 1500 meetrile.
«See meede peaks tagama piisava hulga kudekalade jõudmise sigimisaladele Purtse, Kunda, Selja, Loobu, Valgejões, Pirita, Vääna, Keila ja Vasalemma jões,» täpsustas Tuus.
Probleemse alamõõdulise meriforelli püügi vältimiseks nakkevõrgupüügil Soome lahes peeti oluliseks meetmeks talvisel perioodil detsembrist aprillini minimaalse võrgusilmasuuruse määramist 100 millimeetrile madalamas vees kui 4 meetrit.
«Selle piirangu kehtestamine tagab merisiia püügivõimalused sügavamas vees ning suurema silmasuurusega nakkevõrkudega püügi kaldaäärses vees,» märkis ta.
Keskkonnaministeerium tänab nii kutselisi kalureid kui ka harrastajaid mõistlike kompromisside saavutamisel ühise eesmärgi nimel.
«Kokkulepitud meetmed, koos jätkuva pingutusega taastada kalateid ja nende elupaikaiku, on kooskõlas Euroopa Komisjoni uue Läänemere lõhekava eesmärkidega,» ütles Tuus, täpsustades, et need meetmed loovad kõik eeldused lõhe- ja meriforellivarude senisest kiiremaks taastumiseks, mis on oluline Soome lahe rannakalandusele ning ka harrastuspüügile.