Väiksed inimesed ikka oskavad üllatada: näiteks õde-venda Johanna ja Hugo Kõks tunnevad nii hästi linde, et panevad täiskasvanu kohmetuma. Oma teadmisi kasutavad nad ka talvisel aialinnuvaatlusel.
Õde-venda loevad sulelisi kokku
20. jaanuar 2011, 08:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ükskord viis puukoristaja meie söögimajast mitu korda toitu oma pessa,» rääkis Tõrukese lasteaias käiv Hugo Kõks, keda ja mida ta on oma koduaias näinud.
«Naabrite õunapuu otsa käis üks lind, keda me ei tundnud,» jätkas Härma gümnaasiumi 3. klassi õpilane Johanna Kõks. «Võtsime oma linnuraamatud ja tegime kindlaks, et õunapuul käib käbilind. Hästi palju aitab meil linde selgeks õppida tädi Mari. Ta on maalt pärit ja tunneb neid väga hästi, tema saab raamatuta hakkama.»
Tartus Ülase tänaval elavad Johanna ja Hugo on koduaias kohanud ligi paarikümmend linnuliiki. Eelmisel talvel kasutasid Johanna ja Hugo Kõks tädi Marilt ja raamatutest suleliste kohta õpitut Eestis esimest korda tehtud talvisel aialinnuvaatlusel «Talv».
«Ema leidis uudistest, et on aialinnuvaatlus,» seletas Johanna. «Tema soovitaski meil osaleda.»
Parim aeg on hommik
«Linnuvaatlus on väga tore ettevõtmine,» märkis Johanna ja Hugo ema, Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogiakliiniku ülemõde Gea Kõks.
Esimest korda puutus Gea Kõks sellise asjaga kokku viis aastat tagasi Inglismaal, kus ta koos teadlasest abikaasa Sulev Kõksi ja lastega veidi aega elas. «Inglismaal oli aialinnuvaatlus tohutult menukas, nii koolilapsed kui suured inimesed lugesid sulelisi innukalt kokku,» lisas pereema.
Mullu käisid Johanna ja Hugo lindude toidumajas vaatluse ajal leevikeste paar, hulk rasvatihaseid ja hästi palju rohevinte. «Vaatluse ajal oli linde vähe,» tunnistas Johanna. «Ja me vist hakkasime neid kokku lugema liiga hilja.»
Parim vaatlusaeg on hommikul kella üheksa ja üheteistkümne vahel, soovitas ornitoloog ja aialinnuvaatluse «Talv 2011» koordineerija Aarne Tuule.
Tänavu kutsub Eesti Ornitoloogiaühing linnusõpru aialinde vaatlema ja loendama jaanuari viimasel nädalavahetusel. «Osaleda võivad kõik, see pole tõsiteaduslik ettevõtmine,» julgustas Tuule.
«Eesmärk on pakkuda inimestele silma- ja avastamisrõõmu ning ärgitada neid linde tundma õppima.»
Aialinnuvaatlus on lihtne ja jõukohane kõigile: tuleb vaid valida endale aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht, mis on soovitatavalt lindude toidumaja või toitmispaiga läheduses, ning leida 29. või 30. jaanuaril tund vaba aega seal lindude jälgimiseks.
Selle tunni jooksul tuleb vaatluspaigas kirja panna kohatud liigid ja iga liigi puhul üles märkida vaid kõige suurem korraga nähtud isendite arv. Seda sellepärast, et näiteks üks rasvatihane jõuab tunniga toidumajas käia mitu korda.
Kirja lähevad vaid paiksed linnud ehk need sulelised, kes kas või sekundigi söögikohas peatuvad, ülelendajaid arvesse ei võeta. Kui mõni liik jääb määramata, võib vaatlusankeeti kirjutada lihtsalt näiteks määramata tihane.
Tulemused saab sisestada aialinnuvaatluse kodulehel www.eoy.ee/talv olevasse ankeeti või saata postiga Eesti Ornitoloogiaühingusse (Veski 4, 51005 Tartu).
Menukas vaatlus
Lisaks harivale küljele on talvisel aialinnuvaatlusel ka teaduslikum eesmärk. Nii on võimalik saada teavet aialindude arvukuse muutuste kohta, jälile jõuda nende muutuste põhjustele ja vajadusel astuda samme aialindude heaolu parendamiseks. Ka juhib aialinnuvaatlus tähelepanu sellele, et meie aiad ja pargid on talvel palju liigirikkamad, kui tundub.
Eesti aialinnuvaatlusel «Talv 2010» osales 1072 linnusõpra 888 vaatluskohast, kokku vaadeldi 37 046 lindu vähemalt 62 liigist. Kõige arvukam oli oodatult rasvatihane, kes külastas pea kõiki vaatluskohti ja keda oli ligi veerand lindude koguarvust.
Talvine aialinnuvaatlus on mitmel pool Euroopas väga menukas. Näiteks Suurbritannias on Big Garden Birdwatchi nime all tuntud linnuvaatluspäevi korraldatud üle 30 aasta, mullu osales selles ligi pool miljonit vaatlejat. Soomes kuuendat aastat korraldataval Pihabongausil vaatles läinud talvel linde 15 000 põhjanaabrit.
Johanna ja Hugo Kõks on ka tänavu kindlad aialinnuvaatlejad. Peale suleliste hoiavad nad silma peal ka kodu lähedal elava rebase ja jänesesuguharu tegemistel.
Kes aias?
• Eestis mullu esimest korda korraldatud talvisel aialinnuvaatlusel «Talv» vaatles Tartumaal sulelisi 106 inimest 85 vaatluskohas. Kirja pandi 3019 lindu, liike kogunes 37.
Tartumaal «Talv 2010» ajal kohatud liigid:
• rasvatihane (576*),
• rohevint (569,),
• põldvarblane (441),
• koduvarblane või põldvarblane (239),
• koduvarblane (163),
• leevike (154),
• hallvares (141),
• hakk (115),
• kodutuvi (81),
• harakas (70),
• sinitihane (68),
• pasknäär (65),
• siidisaba (46),
• nurmkana (39),
• puukoristaja (35),
• põhjatihane või salutihane (30),
• salutihane e sootihane (26),
• suur-kirjutähn (26),
• siisike (25),
• musträstas (20),
• põhjatihane (20),
• talvike (10),
• suurnokk e suurnokk-vint (8),
• metsvint (7), hallrästas (6),
• hallpea-rähn (6),
• künnivares (6),
• tutt-tihane (6),
• määramata linnud (4),
• hallõgija (3),
• urvalind (3),
• väike-kirjurähn (3),
• porr (2),
• raudkull (2),
• roherähn (2),
• ronk (1),
• määramata kirjurähn (1).
* Isendite arv.
Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing