Balti riikide ühine üleujutustega võitlev päästeüksus on õnnestunud ettevõtmine, mis on ELis tunnustust pälvinud, sõnas päästeameti välissuhete büroo juhataja Jevgeni Jutkevitš.
Jutkevitš hindas ühist päästeüksust õnnestunud koostööprojektiks
16. jaanuar 2011, 22:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jutkevitš ütles BNSile antud usutluses, et idee Balti riikide ühise, üleujutustega võitleva päästeüksuse moodustamiseks tekkis pärast Indoneesiat ja Taid 2005. aastal tabanud tsunamit.
Sel ajal hakati Euroopa Liidus arutama päästealal kiirreageerimisvõimekuste loomist, mis aga ei leidnud liikmesriikide seas üksmeelset toetust. Seejärel eraldas Euroopa Parlament raha, millega arendada rahvuslikke päästevõimekusi, mida oleks võimalik kasutada üle Euroopa.
«Mõtlesime, et selline mudel võiks meile [Balti riikidele] sobida,» sõnas Jutkevitš.
Jutkevitši märkis, et üleujutustega võitleva üksuse näol tegemist on võimekusega, mida siseriiklikult võib küll vaja minna, ent samas pole üheski Balti riigis eraldi siseriiklikult sellise üksuse moodustamiseks vajadust. «Üleujutused ei ole meil [Balti riikides] põhiline [juhtuda võiv] katastroof, erinevalt Kesk-Euroopast,» sõnas ta.
Seetõttu on üksus pigem väljaspoole suunatud ühisprojekt.
Jutkevitš sõnas, et meekonna loomine algas enne majanduslangust, seetõttu õnnestus vajalik varustus hankida enne eelarvekärpeid. Üksuse tegevust – sealhulgas nii varustuse hankimist kui ka õppustel ja missioonidel osalemist - rahastab 80 protseni ulatuses Euroopa Liit.
Meeskonna moodustamine algas 2009. aastal. 2010. aasta kevadeks oli kavandatud esimene õppus, kuid vahetult enne seda esitas abipalve Poola ning otsustati õppuse asemel osaleda reaalses missioonis. Suve lõpul käis ühisüksus abiks Moldoval.
«Pärast Poola ja Moldova missioone sai üksus poliitilisel tasandil palju kiita,» ütles Jutkevitš. Tema sõnul on Euroopa Komisjoni rahvusvahelise koostöö ja humanitaarabi volinik Kristalina Georgijeva korduvalt üksust tunnustanud nii Euroopa Parlamendis kui ka Komisjonis.
«Üksuse moodustamine oli väga täpselt tabatud idee, mis tabas väga täpselt eesmärki,» nentis Jutkevitš.
Ta lisas, et seni on tegemist ka ainsa mitme riigi moodustatud ühise päästeüksusega Euroopa Liidus.