Piirialadel külvatakse metsloomade marutaudivaktsiini

Marutaud on tõenäoline, kui metsloom kipub ründama. Foto: Ove Maidla

Veterinaar- ja toiduamet alustab homme kevadist rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist riigi kagu– ja kirdepiiri aladel puhvertsoonis.

Vaktsineerimine toimub 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest.

«Seni läbiviidud vaktsineerimisprogramm on oma eesmärki edukalt täitnud ja tänu sellele on Eesti juba viimased kolm aastat marutaudivaba. Kuna aga meie kõrval asub riik, kus marutaud on nii kodu- kui metsloomade hulgas laialt levinud, siis on ka Eesti jätkuvalt marutaudist ohustatud,» ütles veterinaar- ja toiduameti metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht Enel Niin. «Et takistada haiguse taaslevimist Eestisse, viime piirialadel kaks korda aastas läbi metsloomade vaktsineerimist. Samas on endiselt kohustuslik ka lemmikloomade – koerte ja kasside regulaarne marutaudivastane vaktsineerimine.»

Vaktsiini külvamist alustatakse Ida-Virumaalt ning jätkatakse piirialadel Lõuna- ning Kagu–Eestis. Vaktsineerimine kestab orienteeruvalt 25. maini.

Kuna Läti on alates 2015. aastast ametlikult marutaudivaba, siis Läti riigipiiriga külgnevatel aladel alates sellest kevadest vaktsiini enam ei külvata.

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Peibutussööda pinnal on hoiatuskleebis.

Vaktsiinsöödad külvatakse õhust väikelennukite abil ning seda ei tehta linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, et tagada piisav nähtavus. 

Teadmiseks vaktsiinipala leidjale: 

·         Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta.

·         Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kasutada kummikindaid.

·         Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.

·         Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga. Marutaudikahtlasest loomast tuleb viivitamatult teavitada loomaarsti.

Loomaomanik on kohustatud jälgima, et kassid ja koerad oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimiste vahe ei tohi olla rohkem kui kaks aastat sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist.

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta ning vaktsineerimise ajagraafiku leiab veterinaar- ja toiduameti kodulehel.