/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2011/01/10/496335t1h1865.jpg)
Kliimateadlased kinnitavad, et Eestil on seni lihtsalt vedanud – miski ei välista siingi tõsiste tagajärgedega jäävihmasid, nagu juhtus Lätis, kus jäävihm jättis tuhanded elektritarbijad vooluta.
Klimatoloogid: Eestil on jäävihmast pääsemisega lihtsalt vedanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Klimatoloog Ain Kallis ütles, et Läti jäi ilmselt sama tsükloni serva, mis tõi endaga Venemaal elektrikatkestusi ja halvas Moskva Domodedovo lennujaama töö. Seni ei ole Eestis nii hullude tagajärgedega jäävihmasid olnud, kui aasta lõpus Venemaal ja Kagu-Lätis.
«Seoses jäävihmaga on olnud küll liiklusõnnetusi, kui teed on muutunud liuväljadeks,» lausus Kallis. «Minu andmetel tekkis kõige hullem jääkiht 1968. aasta novembris, kui Väike-Maarjas oli 73 millimeetri paksune jääkiht, mille kaal oli meetri kohta 416 grammi. Traadid venisid välja.»
Tema hinnangul ei ole Eestis siiski sugugi väiksem jäävihma oht kui Lätis, pigem isegi vastupidi. Inglismaal on jääkihi tõttu ümber kukkunud telesaatja mast, samuti on jäävihm kahjustanud Kanadas suures ulatuses elektrivõrke.
«Kanada ja USA põhjaosa on jäävihmade tüüpiline ala,» ütles Kallis.
Tartu Ülikooli meteoroloogia ja klimatoloogia dotsendi Piia Posti jutu järgi esineb Eestiski igal talvel keskmiselt kaks-kolm päeva jäävihma, aga seni ei ole see toonud tõsisemaid tagajärgi.
«Meie laiuskraadil alustavad sademed oma teed alla tahkena ja see, milline sade jõuab maapinnale, sõltub sellest, kui soojad või külmad õhukihid on pilve ja maapinna vahel,» rääkis ta. «Kui see õhukiht on külm, siis tuleb lumi, kui see aga on nullist kõrgem, tuleb vihm.»
Kui aga lumi satub teel maapinnale sooja õhukihti, sulab see ära. «Ja kui maapinna lähedal on jälle külm, siis jäätub see hästi madala temperatuuriga vihm langedes maapinnale, puudele või millele iganes,» selgitas Post.
Niisiis toimub jäätumine kohe pärast vihma kokkupuutumist maapinna või puudega.
«Lörts esineb aga siis, kui maapinnalähedane jahe kiht on paksem ja sulamiskiht õhem,» lausus dotsent. Mida kauem jäävihm kestab, seda paksemaks muutub jääkoorik näiteks puuokste või elektrikaablite ümber ja seda suurem koormus see neile on. (PM)