Ilmateenistuse sünoptiku Taimi Paljaku sõnul võib tänavu keskmisest soojemale maile järgneda jahedavõitu juuni, nagu on paljudel varasematel aastatel see nii olnud.
Sünoptik: soojale maile võib järgneda jahe juuni
Paljak märkis, et keskmisest soojem mai oli ka aastatel 2003, 2009, 2010, 2012 ja 2014, kuid siis oli juuni keskmisest jahedam. Näiteks tunamullu oli juuni keskmine õhutemperatuur Eestis 13,2 kraadi (keskmine 14,5 kraadi - toim) ning kõige külmem oli 17. juunil, mil Väike-Maarjas mõõdeti kõigest 0,3 kraadi.
Samas on ka erandeid: 2013. aastal olid nii mai kui ka juuni suviselt soojad. «Statistiliselt kaldub kaalukauss jahedama jaanikuu poole, kuid pikaajalise prognoosi puhul ei ole vaadeldavad seosed kuude vahel piisavalt tugevad, et võtta neid aluseks lõplike järelduste tegemiseks,» märkis Paljak.
Käesolev maikuu tuleb ilmateenistuse prognoosi kohaselt keskmisest soojem ja kuivem. Sooja ja päikesepaistet peaks jaguma vähemalt kaheks nädalaks, seejärel muutub ilm heitlikumaks, kuid kuu viimases kolmandikus on taas soojalaineid oodata.
Paljak selgitas, et sooja ja võrdlemisi kuiva õhumassi jõudmine Läänemere äärde sai võimalikuks tänu kujunenud soodsale õhutsirkulatsioonile atmosfääris. Islandi lähistele on tiirlema jäänud kõrgetesse õhukihtidesse ulatuv madalrõhuala, mille süsteemi suunduvad ka Atlandilt saabuvad uued madalrõhkkonnad ning ookeani kohalt kaasatoodud niiskus üle Skandinaavia ei jõua.
Teisalt tiirleb suur tsüklonaalne süsteem ühes sajupilvedega Musta mere ümbruses. Nende kahe vahel on Läänemere ümbruses võimalus kõrgrõhualal tugevneda nii maalähedastes kui ka kõrgemates õhukihtides ja muutuda seeläbi stabiilseks väheliikuvaks laiaulatuslikuks keeriseks. Selle piires on õhumass nõrga tuule ja kevadiselt intensiivse päikesekiirguse mõjul päev-päevalt soojenenud.
Lisaks on tulevaks nädalavahetuseks kõrgrõhkkonna serva mööda sooja õhku lisaks kandumas ning temperatuur tõuseb veelgi - sooja tuleb laupäeval ja pühapäeval kuni 23 kraadi.
Niivõrd soe ilm kestab tõenäoliselt uue nädala keskpaigani. Kuu teisel poolel võib Eesti kõrg- ja madalrõhkkondade piirimaile jääda ning sel juhul on ilm muutlikum. Põhjapoolse jaheduse üürikese sissetungi järel saab aga tõenäoliselt taas ülekaalu lõunavool ning nõnda on ka kuu viimases kolmandikus soojalaineid oodata.