Teisipäeval saab vaadelda osalist päikesevarjutust

4. jaanuaril 2011 on osaline päikesevarjutus Foto: SCANPIX

Teisipäeva hommikul algab suurefaasiline päikesevarjutus, maksimaalse faasi ajal kell 10.51 katab kuu 85 protsenti päikeseketta diameetrist ja 80 protsenti pindalast.

Varjutus lõppeb kell 12.16, teatas Tartu Ülikooli geograafia doktorant Sven-Erik Enno.

Ka globaalses mastaabis on 4. jaanuaril toimuv päikesevarjutus osaline. See tähendab, et Kuu varju keskpunkt möödub Maast ning rõngakujulist või täielikku varjutust ei näe kusagil.

Osaline varjutus on aga vaadeldav peaaegu kogu Euroopas (väljaarvatud Skandinaavia polaaralad, kus on polaaröö), Põhja-Aafrikas, Araabia poolsaarel ja Aasia lääneosas.

Varjutuse ajal päikese nägemiseks tuleb vaatluskohta hoolikalt valida. Koht peaks olema võimalikult lage, eemal puudest ja hoonetest. Linnas peaks sobima ka kõrgemate hoonete lõunapoolsed aknad.

Veel suuremad piirid seab varjutuse vaatamisele muidugi ilm, mis eriti Põhja-Euroopas on kesktalvel väga pilvine.

Ka ilmaprognoosid ei ole teisipäeva hommikuks eriti optimistlikud, seega pole üldse kindel, kas kuskil Eestis õnnestub varjutuse ajal üldse päikest näha, rääkimata selgest taevast kogu varjutuse jooksul.

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut lubab teisipäevaks pilves selgimistega ilma.

Eelmine Eestis nähtav päikesevarjutus toimus 1. augustil 2008. Siis oli tegemist globaalses mastaabis täieliku varjutusega, mis Eestis oli nähtav osalisena, kusjuures meil kattus kuuga umbes pool päikesekettast.

Järgmine Eestis nähtav päikesevarjutus on 20. märtsil 2015. Ka see varjutus on globaalses mastaabis täielik, kusjuures täisvarjuvöönd kulgeb üsna Euroopa lähedalt üle Põhja-Atlandi. Eestis on varjutus suurefaasiline osaline, kattub umbes 80 protsenti päikesest.

Järgmine Eestis nähtav täielik päikesevarjutus toimub 16. oktoobril 2126, rõngakujulised varjutused on Eestis vaadeldavad 21. juunil 2039 ja 11. juunil 2048.

Päikese vaatlemisel tuleb igal juhul kasutada silmade kaitseks tumedat päikesefiltrit või CD ketast. Väga hea vahend on keevitaja kaitsemask. Liiga õhuke on ühekordne floppy ketas, kleepides 2 floppy ketast üksteise peale on võimalik saada enam-vähem korralik kaitsefilter.

Ilma mingi kaitsevahendita või tavaliste päikeseprillidega otse päiksesse vaatamine tekitab pöördumatuid nägemiskahjustusi.