Paar aastat tagasi nigelat sääseaega ette näinud putukateadlane vaagis hiljutisi ilmaolusid ja pakub, et ka sel kevadel ei tohiks suurt sääsenuhtlust tulla.
Ilmaolud annavad lootust leebele sääsekevadele
12. aprill 2016, 11:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sakala ärgitusel ennustamise ette võtnud Tartu ülikooli zooloogia osakonna vanemteadur, putukaökoloog Tiit Teder nentis esmalt, et sääseohtruse kohta pikaajalise ennustuse tegemine on üldiselt sama tänamatu tegevus kui pikaajalise ilmaprognoosi koostamine.
«Eriti seepärast, et sääskede arvukus sõltub suuresti just sestsamast raskesti ennustatavast ilmast,» selgitas ta. «Nii saab täie kindlusega ainult väita, et sääski tuleb selgi aastal.»
Siiski, teades sääskede arvukust mõjutavaid tegureid, võib putukateadlase sõnul mingeid ennustusi teha.
«Kevadise ja suvealguse sääsesatsi arvukust mõjutab kõige enam talvine lumerohkus,» rääkis Tiit Teder. «Kui lund on talvel palju ning kevadel ohtralt lumesulamisvee lompe ja üleujutatud alasid, siis enamasti ei ole pääsu ka sääseuputusest. Nimelt on sääsevastsed vee-elulised ja just sellised ajutised lombid, kus looduslikke vaenlasi vähe, on neile ideaalne kasvulava.»
Nagu Teder märkis, oli möödunud talv kokkuvõttes üsna lumevaene, kevadisi lumesulamislompe vähe ning seega on lootust, et sellekevadine sääsesats on tavapärasest tagasihoidlikum.
«Just selline sääsestsenaarium järgnes eelmisele, samuti lumevaesele talvele. Mullune sääsenappus annab sellele aastale lisalootust. See ju tähendab, et tavapärasest vähem oli ka munevaid emaseid, kes loovad aluse tänavusele põlvkonnale,» rääkis Teder.
Kas tüütuid vereimejaid tõesti napib, sõltub ka sellest, kuidas kevad edasi läheb.
«Kui kevad tuleb vihmane, võivad sääsehordid valla pääseda hoolimata lumevaesest talvest. Kuiv kevad seevastu pärsib sääskede arvukust,» nentis Teder. «Sääskede areng sõltub tugevasti ka õhutemperatuurist. Soe kevad kiirendab nende arengut, külm aeglustab. Samas ei tähenda jahe kevad tingimata seda, et sääski oleks oluliselt vähem – sel juhul kogeme sääskede põhimassi lihtsalt mõnevõrra hiljem.»
Sääskede vähesust või rohkust hinnates ei saa putukateadlase sõnul jätta mainimata ka subjektiivseid ja inimlikke aspekte.
«Kui ilm on jahe, kaldume vähem looduses käima ja meil on nendega lihtsalt vähem kontakte. Jahedama ilmaga oleme enamasti paksemalt riietunud, mistõttu sääserohkus ei muutu nii häirivaks kui sooja ilma ja vähese riietusega,» rääkis Tiit Teder. Jaheda ilmaga liiguvad ka sääsed vähem, mistõttu isegi siis, kui neid on põhimõtteliselt palju, ei muutu nad nii tüütuks.
Kuigi inimese arvates häirivalt piniseda oskavad mõlemast soost sääsed, vajavad teiste elusolendite verd vaid emased. «Verd imemata nad järglasi ei anna. Isased seevastu on võõra vere suhtes täiesti ükskõiksed ja neil pole selleks sobivat «riistvaragi»,» tähendas Teder.
Inimese seisukohast mõneti veel jõledamate tegelaste ehk parmude kohta märkis putukateadlane, et nende arvukus aastati eriti ei varieeru. Küll aga mõjutab nende tegutsemist ilm: soojalembeste putukatena tegutsevad parmud rohkem sooja ilmaga. Ka inimene liigub siis palju ringi, tal on vähe riideid seljas ning kahe erineva liigi konflikt on kerge tekkima.