Linnakanu kimbutab autode asemel rebane

Sigrid Koorep
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saiaga meelitamise peale tulid kõik 40 kana laudast välja vähese lumega õuele kevadpäikese kätte siblima.
Saiaga meelitamise peale tulid kõik 40 kana laudast välja vähese lumega õuele kevadpäikese kätte siblima. Foto: Elmo Riig / Sakala

Ei tea, kas lähenevad munadepühad olid kanad märtsijänese moodi välja ajanud, aga igatahes jalutasid pruunisulelised kaagutajad kirju kukega eesotsas päris Abja-Paluoja peatänava lähedal Kangru tänava kruusasel sõiduteeveerel. 

«Praegu ei ole midagi. Praegu nad saavad siin õues olla,» lausus perenaine Heli Tverdohleb. 

Kanad kaugele ei lähe ning kellegi aiale liiga ei tee. Kevadel ja suvel, kui naabritel on aiamaad korda tehtud ning viljad maha pandud, neid Lille ja Kangru tänavale nõnda uitama ei lasta. 

«Ega kanu pea ju ainult metsade vahel pidama,» märkis perenaine, pudistas õuele saia ja hõikas: «Tip-tip-tip!»

Rebane käib kanakarjas

Kunagi olid Heli Tverdohlebi sõnul neil koplid, mis ükskord käest ära võeti. Toona kasvatanud nad ka lambaid ja sigu. «Kõiki loomi oli, aga praegu on ainult kanad, sest ei ole enam heinamaad, kuhu loomi lasta,» lausus ta ja rääkis, et eks kõigis ümberkaudsetes majades olnud loomad, aga nüüd on aeg sedajagu edasi läinud, et neid enam ei peeta. 

«Rebased on ka palju ära murdnud, nii et suurem osa enam ei tahagi üldse hakata vaeva nägema,» tähendas ta. Tverdohlebid ehitasid lauda kõrvale kanaaedikule topeltaia ette. «Et nad saaksid väljas olla,» märkis perenaine. Praegu rebasemuret pole olnud ning kanad võivad ka majahoovis ringi liikuda. Tavaliselt soojal ajal nad seda teha ei saa, ainult siis, kui keegi valvab, et sulelised naabrite maale ei läheks või rebane ei tuleks. 

«Autod ei ole ühtegi alla ajanud, aga rebane ikka on võtnud küll,» lisas Tverdohleb. Kanu on ta pidanud Abja-Paluojal juba viis aastat ning üksvahe oli sulelisi kokku suisa 150 tükki, aga suur osa langes rebase roaks. Nüüd on neid järel 40. 

Ligi inimesekõrgusest aiast mullu suvel aga reinuvader enam üle ei saanud. «Ta elab muidu siin meil üle põllu koos poegadega. Pesa on seal tühjade majade taga,» viipas perenaine Lille tänavast põiki üle. «Tüdruk on mul seal uues majas ja ütleb ikka, et, ema, mine vaata, rebane tuleb. Tema näeb juba aknast ära, kui loom üle põllu siiapoole teel on.» 

Ilves käis ka noolimas

Ent rebane pole ainus, kes linnakanadega plaani peab. Heli Tverdohleb teadis rääkida, et isegi ilves on vallakeskuses naabri kanu kimbutamas käinud. «Jättis neile ainult kuke alles, kõik kanad viis ära,» sõnas ta ja tõdes, et kui ilvese juhtum oli ainuke selline, siis rebased kõnnivad küll tänavatel nii julgelt ringi, et ei ole midagi öelda. 

Vahepeal oli Heli Tverdo­hleb kogu saiapätsi kanadele maha pudistanud ja mitukümmend pruuni sulelist sellega välja meelitanud. Ainult üks kukkedest jäi lauta varjule. Kukkesid oli kokku kolm: kaks suurt ja üks tiukrikukk.Viimasel oli ka oma kana, aga selle viis rebane koos poegadega minema.

Viimane rebaserünnak oligi jäänud möödunud sügisesse. Sellest ajast on kanalas olnud rahulik ja peaasjalikult tegeldakse munemisega. «Ma korjasin tänahommikused juba ära,» ütles perenaine.

Kanalas jääb ööseks tuli põlema ja nii on hommikuks kohe munad olemas. Kodumune tahetakse aga nendelt linnakanadelt väga palju. «Nii suured tellimused on, et ei jõua ära täita. Mul on endal juba seitse last ja lapselapsed ka. Tükk tegemist kohe,» jutustas perenaine ja lausus, et igapäevaseks saagiks on tal 37–38 muna. «Peaaegu igaühelt üks või nii,» lausus ta. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles