Lõppev aasta tõi mitmeid ilmarekordeid

Foto: Mihkel Maripuu

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) ilmavaatluse osakonna juhataja Külli Loodla sõnul tõi lõppev aasta mitmeid ilmarekordeid - nii kuumi, külme kui ka sajuseid.

2010. aasta algusest väärib Loodla sõnul äramärkimist pikalt kestnud sulata periood, mil maksimaalne õhutemperatuur püsis alla nullkraadi. Sulata periood algas tema sõnul juba 2009. aasta detsembri keskpaigas ja kestis 26. veebruarini, mil maksimaalne õhutemperatuur tõusis üle pika aja taas nullkraadist kõrgemale.

Sulata perioodiga on Loodla sõnul tihedalt seotud ka härmatise teke, mida möödunud talvel esines rohkelt – näiteks Väike-Maarjas märgiti härmatist kümme ööpäeva järjest ehk kokku 241 tundi.

Möödunud talve kõige paksem lumikate 78 cm mõõdeti 24. ja 25. veebruaril Jõhvis ja Alajõel – see on mõlema vaatluspunkti uus absoluutne maksimum. Sellele eelnenud lumerekord Jõhvis pärines 1966. aastast, mil 19. veebruaril oli lund 64 cm. Alajõe kõige paksem lumikate oli varem registreeritud 1999. aastal, mil 1. märtsil mõõdeti lumikatte paksuseks 72 cm.

Loodla sõnul väärib kindlasti märkimist ka möödunud soe suvi, mil Eesti territooriumi kolme suvekuu keskmine õhutemperatuur oli 18,1 kraadi, mis on 2,6 kraadi normist kõrgem. Eriliselt soojaks kujunes juulikuu, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 21,8 kraadi. Viimase poole sajandi jooksul pole Loodla sõnul nii sooja juulikuud veel olnud.

Pikalt püsinud suvekuumus tõi tema sõnul mõnele poole ka uued soojarekordid: näiteks Jõhvis mõõdeti 8. augustil maksimaalseks õhutemperatuuriks 34,6 kraadi, eelmine absoluutne maksimum pärines 2006. aasta 9. juulist, mis sooja oli 33,6 kraadi.

Narva-Jõesuus tõusis 8. augustil maksimaalne õhutemperatuur 35,4 kraadini, eelmine rekord pärines 2006. aasta juuli keskpaigast, mil sooja mõõdeti maksimaalselt 34,4 kraadi.

Vilsandil registreeriti 13. juulil maksimaalseks õhutemperatuuriks 32,1 kraadi, mis on sealsele ilmajaamale samuti uus absoluutne maksimum. Eelmine rekord pärines aastast 2003, mil 1. augustil tõusis õhutemperatuuri maksimum 31 kraadini.

August möödus Loodla sõnul rohkete sademetega. Mitmel pool tuli vihmavett kaks-kolm, Ruhnus aga suisa neli korda normist enam. Ruhnus oli augustikuu sajuhulk 236,1 mm, norm on 58 mm. Seni oli kõige sajusem august Ruhnus olnud 1932. aastal, mil sajuhulk oli 132,3 mm.

Uued augustikuu sajurekordid said veel Võru, Kihnu, Kasari ja Heltermaa.

Lisaks augutikuu rohketele sadudele tuleb Loodla sõnul ära märkida ka 8. augustil üle Eesti liikunud äikesetorm, mis tekitas suuri kahjustusi. Kõige tugevam tormi-iil mõõdeti tema sõnul Väike-Maarjas õhtul kella 19-20 vahel, mil tuule kiiruseks oli 36,5 m/s.

Radariandmeil jõudis maru Eestisse 18.30 paiku Võru-, Valga-, Viljandimaa piirilõigul ja kulges kiirelt põhja poole, jõudes kella 21 paiku juba põhjarannikule ja sealt edasi Soome lahele.

Loodla sõnul võis tegemist olla Eestis harva esineva äikesetormiga, mida USAs kutsutakse ,,derecho’’, mis hispaania keeles tähendab sirgjoonelist. Sellisele äikeseliinile on ilmavaatleja sõnul iseloomulik kiire liikumine ning märkimisväärsed kahjustused, mida tekitab äikeste tagalas maapinnale sööstev külmem õhk. Tromb ehk keeristorm võis Loodla hinnangul esineda äikeseliini otstes. Sarnane äikesetorm liikus tema sõnul üle Lääne-Eesti 2002. aasta 4. juulil.

Esimene suurem sügitrom räsis Eestit 14. ja 15. oktoobril. Tuule maksimaalne kiirus ulatus siis 29,5 m/s, mis registreeriti Pakri ilmajaamas. Lisaks mõõdeti veel 14 vaatluspunktis tuule maksimaalseks kiiruseks 20 m/s ja enam.

Külm ja lumine novebrikuu viimane nädal tõi Loodla sõnul samuti mõnel pool endaga kaasa uued rekordilised numbrid. Uued novembrikuu külmarekordid registreeriti näiteks Jõhvis, kus kuu viimasel päeval oli 25,9 kraadi külma, Kuusikul mõõdeti 29. novembril 24,3, Väike-Maarjas 23,7, Pärnus 22,2, Viljandis 21,9 ja Võrus samuti 21,9 kraadi külma.

Novembri uued lumikatterekordid mõõdeti kuu viimasel päeval Valgejõel, kus lumikatte paksus oli 46 cm, Jõhvis 44 ja Tallinnas Harkus 30 cm.

Lõppevast aastast võib Loodla sõnul välja tuua veel Tallinna mereveetaseme rekordi: 28. jaanuaril oli veetase langenud 96,7 cm alla keskmise. Eelmine Tallinna veetaseme ajalooline miinimum pärineb 1959. aasta 9. detsembrist, mil veetase oli 95 cm alla keskmise.

Tallinna veetaseme aegrida on Loodla sõnul üks vanematest jätkuvatest andmeridadest maailmas, veetaseme mõõtmisi alustati Tallinnas juba 1842. aastal.