Riigi Ilmateenistuse talveilma ülevaatest nähtub, et tänavune talv oli keskmisest mõnevõrra soojem, kuid samas ka oluliselt sajusem.
Suur ülevaade: talvel oli kõige külmem Jõhvis, kõige soojem Vilsandil
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
17. märts 2016, 11:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilmateenistus märgib ülevaates, et klimaatiliste aastaaegade määratlemine on mõnikord päris problemaatiline. Nii oli ka see talv.
Kliimatiline eeltalv algab nimelt koos esimese ajutise lumikatte moodustumisega ja esimeste külmailmade saabumisega. Päristalve algus on aga määratletud püsiva lumikatte perioodi algusega.
Mandri-Eestis algas talv seega 27. detsembri ja 2. jaanuari vahel, kui maha sadanud lumi ka püsima jäi. Küll aga lagunes see lumikate jaanuari viimastel päevadel ning tekkis uuesti veebruari keskel. Kuna saartel aga püsivat lumikatet ei moodustunudki, võib öelda, et päristalve seal ei saabunudki ning tegemist oli eeltalvega.
Keskmisest soojem talv
Tänavu talvel oli keskmine õhutemperatuur -1,2 kraadi, mis on normist ligi kaks kraadi soojem. Alates 1961-1962 talvest on see soojade talvede edetabelis 11. kohal.
Kõige külmem talvekuu oli jaanuar, kui Eesti keskmine õhutemperatuur oli -7,7 kraadi, aastate keskmisena on norm -3,5 kraadi. Kõige soojem talvekuu oli aga detsember, kui Eesi keskmine õhutemperatuur püsis plusspoolel – 3,5 soojakraadi, samal ajal kui keskmine on märksa madalam, -2 kraadi.
See tegi detsembrist ka viimase poole sajandi ühe soojemaid, kõige soojem on seni olnud 2006. aasta detsember.
Sajune ja päikeseline veebruar
Talve keskmine sajusumma oli 181 millimeetrit, mida on keskmisest palju rohkem. Nimelt on norm 138 millimeetrit. See annab tänavusele talvele alates 1960. algusest sajusemate talvede edetabelis neljanda koha.
Kõige kuivem oli tänavu talvel detsember ning kõige sajusem veebruar. Sajuste päevade seast jääb kindlasti meelde tänavu 18. veebruar, kui mitmel pool sadas jäätuvat vihma, mis muutis teed ja tänavad mitmel pool liuväljaks.
Loe lisaks:
Kõige päikeselisem talvekuu oli veebruar, kui Eesti keskmisena paistis päikest kokku 44,2 tundi. Kogu talve jooksul oli päikest keskmiselt üle Eesti kokku 116,1 tundi. Kõige vähem päikest paistis sealjuures Jõhvis ning kõige rohkem Saaremaal Roomassaares.