2010. aasta jääb ajalukku kui üks looduskatastroofide rohkemaid

Haiti maavärinas kannatada saanu

FOTO: SCANPIX

USA Florida ja Colorado ülikooli teadlased, Šveitsi kindlustusfirma Swiss-Re ja WHO võtsid kokku, kui palju sellel aastal looduskatastroofide tagajärjel inimesi hukkus.

2010. aasta jääb ajalukku kui üks kõige katastroofirohkemaid, kirjutab iltalehti.fi.

Toimusid võimsad maavärinad, kuumalained, üleujutused, vulkaanipursked, orkaanid, lumetormid, maalihked ja oli põuda.

Looduskatastroofide uurijate sõnul on inimesed katastroofide laiaulatuslikkuses vahel ise süüdi. Näiteks rajatakse maavärinapiirkondadesse viletsa ehituskvaliteediga maju, millest saavad maavärinas surmalõksud.

Selle aasta jaanuaris Haitil 220 000 inimese elu nõudnud maavärin olevat selle hea näide. Haiti pealinnas Port-au-Prince`is elab nüüd ligi kolm korda rohkem inimesi kui 25 aastat tagasi. Enamik sisserännanutest elab eeslinnades osmikutes.

«Kui sama võimas maavärin oleks Port-au-Prince´i tabanud 1985. aastal, oleks ohvrite arv jäänud kuhugi 80 000 kanti,» selgitas Florida ülikooli katastroofiuurija Richard Olson.

Kui Haiti maavärinast  võimsam maavärin tabas hõredamalt asustatud, kvaliteetsemate ehitistega ja jõukamat Tšiilit, oli ohvreid alla 1000.

«Viletsa ehituskvaliteediga majad võimaldavad lausa enesetappu. Ehitatakse surmalõksudeks osutuvaid maju. Maju ehitatakse paikadesse, kus maapind ei ole selleks sobiv. Millegi pärast ei suudeta selliseid loodusest tingitud pisiasju ette näha ega nendega arvestada,» lisas Colorado ülikooli geoloogiaprofessor Roger Bilham.

Kliimauurijate arvates on 2010. aastal nähtud äärmuslikud ilmanähtused märgid inimese poolt tekitatud kliimamuutuse kohta.

Sellel suvel Venemaad piinanud rekordkuumust tuleks klimatoloogide sõnul ilma kliimasoojenemiseta ette vaid kord 100 000 aasta jooksul.

Kliima soojenemine on mõjutanud ka lumetorme. Kõrgemate temperatuuride juures on õhus rohkem niiskust, mis omakorda mõjutab torme, muutes need võimsamaks.

Haiti maavärinat, Venemaa kuumalainet ja Pakistani üleujutusi peetakse 2010. aasta suurimateks katastroofideks, kuid samas nõudsid palju ohvreid ka Tšiilis, Türgis, Hiinas ja Indoneesias aset leidnud maavärinad.

Asjatundjate sõnul on lõppev aasta olnud seismiliselt üks aktiivsemaid. Jaanuarist kuni poole detsembrini toimus 20 maavärinat, keskmine maavärinate arv aastas on 16.

Viimati oli 20 võimsat maavärinat 1970. aastal.

2010. aasta üleujutustest hukkus 59 riigis üle 6300 inimese.

Kindlustusfirma Swiss-Re andmetel oli novembrikuise seisuga looduskatastroofides hukkunuid ligi 260 000 inimest, möödunud aastal oli ohvrite arv vaid 15 000.

Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel hukkus sellel aastal umbes 250 000 inimest.

Heategevusorganisatsioon Oxfam edastas, et 2010. aastal kaotas ekstreemsete ilmastikuolude tõttu elu 21 000 inimest.

2010. aasta jääb ajalukku kui üks kuumemaid. Keskmine temperatuur oli oktoobris 14,7 kraadi, mis oli 2005. aasta rekordist natuke suurem. Kõrgete temperatuuride rekordeid püstitati mitmel pool maailmas.

Põhja-Austraalias oli maist kuni oktoobrini ebatavaliselt niiske, seevastu selle riigi lõunaosa kannatas põua käes.

Amazonase piirkonnas oli veetase rekordiliselt madalal.

Swiss-Re firma andmetel tekitasid looduskatastroofid 222 miljardi dollari eest majanduslikku kahju. See summa on keskmisest suurem, kuid mitte rekord, sest mitmed katastroofid leidsid aset vaestes ja kindlustamata piirkondades.

Islandi vulkaanipurse seiskas Euroopa lennuliikluse pikaks ajaks ning häiris seitsme miljoni inimese reisimist. Vulkaanipurskeid esines ka Guatemalas, Ecuadoris, Filipiinidel ja Indoneesias.

USAs New Yorgis nähti ebatavaliselt võimsat tornaadot.

Lõuna-Dakota osariigis sadas maha rahe, mille terad olid 20-sentimeetrise diameetriga ning kaalusid ligi kilogrammi.  

2010. aastal näitasid oma võimsust nii El Niño kui ka La Niña  ilmastikunähtused.

El Niño on nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises. Sellega kaasnevad vihmasajud tavaliselt kuiva kliimaga Peruu ja Ecuadori rannikul ning põuad Austraalias.

El Niño sagedus on keskmiselt kaks korda kümne aasta jooksul, tavaliselt 4 - 7 aasta järel.

La Niña on El Niño vastasfaas.

La Niña puhul muutub Vaikse ookeani idaosa vee pinnatemperatuur muutub keskmisest külmemaks ning Lõuna-Ameerika ranniku ilm on tavalisest kuivem.

La Niña ajal kasvab orkaanide sagedus ja nende tugevus Atlandi ookeanil.

Tagasi üles