/nginx/o/2009/03/02/141953t1h2210.jpg)
Looduskaitseseaduse muudatustega kavatsetakse praeguse kaitse alt ära võtta mägra urulinnakud, sest mägra näol on tegu arvuka jahiulukiga, kes on võimeline erineval maastikul elama.
Mägralinnakute kaitse lõpetatakse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mägrad rajavad oma elutegevuse käigus keerukaid paljude avadega urusüsteeme, mida nimetatakse mägralinnakuteks. Keskkonnaministeerium tahab seaduseelnõuga kehtetuks tunnistada sätte, mille alusel praegu loetakse mägra urulinnakud kaitstavaks püsielupaigaks.
«Mägralinnakute kaitse alla võtmine läbi püsielupaikade moodustamise ei kanna liigikaitselist eesmärki, kuna tegemist on tavalise ja arvuka jahiulukiga, kes on võimeline elama nii loodus- kui kultuurmaastikes,» selgitavad eelnõu koostajad.
Ehkki võib arvata, et paljud mägralinnakud said 1990ndate lõpus intensiivistunud raietegevuse läbi kahjustatud, ei ole see teadaoleva info põhjal avaldanud mõju mägra arvukusele. 2008. aastal koostatud mägralinnakute inventeerimine näitas, et mäger taasasustab raiesmikele jäänud linnakud mõne aasta jooksul.
Seletuskirja järgi kaitstakse püsielupaiku peamiselt maastikulise objekti kaitsmise vajadusest esteetilistel kaalutlustel. Eksponeerimiseks või loodushariduslikeks eesmärkideks on piisavalt mägralinnakuid juba moodustatud kaitsealadel.
Mägralinnakute kaitse tähendab riigile olulisi kulutusi, sest selle eest tuleb maaomanikele maksta hüvitist. Nimelt asuvad mägralinnakud peamiselt kõrgematel pinnavormidel, kus on ka paremakasvulised puistud ning metsaomanike kõrgendatud huvi neid majandada.
«Puhtalt esteetilistel kaalutlustel seda teha oleks maksumaksjale liialt kulukas ja piiraks põhjendamatult metsakasutust,» märgitakse eelnõu seletuskirjas.