/nginx/o/2010/12/20/487153t1h30d0.jpg)
Keskkonnaministeerium tahab looduskaitseseaduse muudatustega keelata ulukite lisasöötmise rahvusparkides, looduskaitsealadel ja püsielupaikades, et kaitsta maaspesitsevaid linde ja käpalisi.
Ulukite söötmine looduskaitsealadel keelatakse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegune seadus keelab metsise püsielupaikades sööta metssigu, mis kahjuks ei välista teiste ulukite lisasöötmise võimalust või teiste ulukite lisasöötmise nime all teha metssea lisasöötmist, märgitakse seaduseelnõu seletuskirjas.
«Ulukite lisasöötmine on aga üks põhjuseid, miks metsise arvukust mõjutavate liikide arvukus metsise mängupaikades kasvab,» märgivad eelnõu koostajad. Kõige ohtlikumaks peetakse väikekiskjat kährikut, kelle negatiivset mõju märgitakse ka metsise kaitse tegevuskavas.
«Väikekiskjate ja metssea koondumine lisasöötmiskohtade ümbrusesse viib nende alade liigikoosseisu tasakaalust välja, mõjutades negatiivselt ohustatud liikide, näiteks maaspesitsevate lindude ja käpaliste arvukust ning niidukoosluste (puisniitude) pindala ja hooldamist,» põhjendavad eelnõu koostajad.
Jahipidamise eesmärk rahvusparkides, looduskaitsealadel ja püsielupaikades on ulukikahjustuste vähendamine või väikekiskjate arvukuse reguleerimine. Jahiulukite põhjustatud kahjustuste vähendamiseks reguleeritakse kopra, metssea ja sõraliste arvukust.
Ulukitele söötmiskohtade rajamise üks eesmärk on hõlbustada jahipidamist, meelitades ulukeid kindlale alale. «Need eesmärgid on omavahel vastuolus,» märgitakse seletuskirjas.