Kariloomade vähesus Eestis üllatas välismaiseid looduskaitsjaid

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ka lambakari aitab säilida kultuurmaastikel.
Ka lambakari aitab säilida kultuurmaastikel. Foto: Margus Ansu

Eile Saaremaad külastanud Gotlandi muinsus- ja looduskaitsjate delegatsioon oli ebameeldivalt üllatunud kariloomade vähesuse üle, kuna just loomapidamine aitab säilida puisniitudel.


Gotlandi delegatsioonile oli halvaks üllatuseks see, kui vähe loomi siin on, et puisniitusid ja heinamaid korras hoida, ütles Eesti, Leedu ja Gotlandi muinsus- ning looduskaitsetöötajate koostööprojekti Eesti-poolne koordinaator Riin Alatalu Meie Maale.

«Seal on loomapidamine märksa intensiivsem ja seda soositakse tunduvalt rohkem,» lisas Alatalu, kelle sõnul toetatakse Rootsis loomapidamist erinevate  looduskaitseprogrammide kaudu mitu korda rohkem.

Samas on mitmed probleemid Eestis ja Gotlandil sarnased. «Esimeseks probleemiks on rahanappus, teiseks see, et maal pole inimesi,» tõdes Alatalu, kelle sõnul on kolmas probleem kohalike inimeste vähene kaasatus loodushoidu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles