Miks sadas eile jäävihma?

Eile sadanud jäävihm pole Eesti tingimustes erakordne, küll aga selle terve päeva pikkune kestus.  

Ilmateenistuse sünoptik Taimi Paljak selgitas, kuidas jäävihm ja jäide tekib. «Pilvede kõrguselt vihmana tulev sadu külmub maapinna lähedal ära. Nii moodustub kõikidele pindadele jäine kiht, nagu eilegi. Eile ei olnud tugevat tuult, aga sellistes tingimustes on see väga ohtlik elektrivõrgule, sest juhtmed võivad raskuse ja tuulega puruneda,» meenutas Paljak.

«Jäide ei ole meie tingimustes nii sage kui lörts, aga ei ole ka nüüd midagi nii väga erakordset,» ütles Paljak. Sellist jäävihma nagu eile on meil ikka igal talvel olnud, vähemalt korra aastas. «Näiteks eelmisel aastal oli kindlasti pärast seda ainsat lühikest külmaperioodi, mis meil oli. Siis tuli meile soe täpselt samuti jäitega.» 2014. aastal registreeris ilmateenistus jäite nii 1. veebruaril  kui 21. novembril.

Tavaliselt kestab jäide 2-3 tundi ning seejärel vahetub õhumass soojema vastu ja maapinna lähedale tekivad samuti plusskraadid. Ta selgitas, et kui soe mass tuleb lääne poolt, läheb õhutemperatuur kiiresti üle plusskraadidesse. Siis ei püsi ka maapinna lähedal ja maapinnal miinuskraadid, mis eilsed ilmaolud tekitasid.

«Aga sellises olukorras, kus lõunast tuleb soe ja libiseb üle Eesti põhjapoole, samal ajal aga jääb tuul kagu-lõuna suunalt puhuma, jääb idapoolne külm meile alles ja meil püsivad väikesed miinuskraadid. Seepärast oli eilne jäide ka nii pikaajaline, sest meil püsisid miinuskraadid,» ütles Paljak.

Seekord tuli soe mass üle Balkanimaade. «Seal on pea nädala vältel olnud sooja sissetung Balkanimaades, Bulgaarias-Rumeenias oli 20 kraadi lähedast sooja. Horvaatias oli isegi kuumahoiatus antud, sest lubas kuni 25 kraadi sooja. «Põhja poole jõudes seguneb soe külmaga ja meie juurde nii soojana see enam ei tule. Kindlasti on see ilm praeguse veebruarikuu kohta tavatult soe,» rääkis Paljak.

Kevadiseks ilm meil aga minema veel ei hakka. «Pigem jääme endiselt soojema-külmema õhumassi piirimaile, püsib nullkraadi lähedaste temperatuuridega ilm. Sademed, mis alla tulevad, on nii lume, lörtsi kui vihmana,» ütles Paljak.

_

Jäävihm

Sademed, mis kujutavad peenikesi tugevaid läbipaistvaid jääteri diameetriga 1-3 mm (vihmapiisad satuvad langedes atmosfääri soojast kihist külma, kus nad külmuvad). Kui piiskade külmumine on võrdlemisi nõrk, võib piiskade keskele jääda külmumata vett. Maapinnale kukkudes läheb terake katki ning järele jääb kaks poolikut koorikut. Jäävihm esineb kevadel ja sügisel, harva ka talvel. Jäävihm langeb iseloomuliku sahinaga. Jäävihm on laussadu. 

Jäide

On jääkiht, mis tekib esemetele allajahtunud vihma-, uduvihma- või udupiiskade külmumise tagajärjel. Jäide tekib ka siis kui vihma-, uduvihma- või udupiisad puutuvad kokku külmunud pindadega, mille temperatuur on 0° C või madalam. Jäitekiht võib olla tuhm või klaasjalt läbipaistev ning ta tekib esemete tuulepoolsele küljele. Mõnikord on jääkihi paksus mitu sentimeetrit, kutsudes esile mitmesuguseid kahjustusi nagu puuokste murdumine, elektri- ja sideliinide katkemine, postide purunemine jne.

Allikas: ilmateenistus.ee