Lendorav võib paremat kaitset loota

Lendorava elupaikade kaitsealade laiendamine tavainimesele mingeid piiranguid kaasa ei too, muudatused puudutavad vaid metsatöötlejaid. Foto: Rainar Kurbel

Kuigi haruldaste lend­oravate püsielupaikade nimekirja tahetakse kümne võrra pikendada, on asi aastateks toppama jäänud ning tegelikku otsust veel ei paista.

Kui praegu on lendoraval Eestis 23 püsielupaika Lääne- ja Ida-Virumaal, siis keskkonnaamet valmistab ette määrust, millega võetakse kaitse alla veel kümme püsielupaika ehk ala, kus näriline saaks segamatult elada, kirjutab tänane Postimees.

«Lendorav kuulub esimese kaitsekategooria liikide nimekirja, kelle kõiki leiukohti tuleb kaitsta,» selgitas keskkonnaameti looduskaitse bioloog Eik­e Vunk. «Lisaks on liigi arvukus Eestis väga väike ja sobivad elupaigad on metsade majandamise tõttu killustatud, mis kõik seab populatsiooni tervise ja säilimise Eestis tõsisesse ohtu.»

Plaanis on moodustada lend­orava püsielupaigad piiranguvööndi režiimiga, mis on leebem kui sihtkaitsevöönd.

Uued, keskmiselt saja hektari suurused püsielupaigad on planeeritud Lääne- ja Ida-Virumaale, kus on lendorava peamine leviala Eestis.

Eesti Looduse Fondi lendoravaeksperdi Uudo Timmi sõnul on raske öelda, missuguses seisus on lendorav praegu, kuid näib, et asustatud elupaikade arv on vähenenud.

Niisiis on kogu Euroopa Liidus kaitse all oleva närilise uut­e püsielupaikade kaitse alla võtmine igati vajalik samm. Ent probleem on selles, et ehkki määrust on ette valmistatud juba aastaid, ei oska keskkonnaamet praegugi öelda, millal määrus kinnitatakse.

«Ettepanek tehti ammu, aga mingil põhjusel seisis see kaks aastat ministeeriumis,» tunnistas Vunk. «Määruse vastuvõtmine aga sõltub veel paljudest teistest riigiasutustest.»

Maaomanikele kavatsetakse kaitsealade laiendamiskavast teatama hakata aga alles järgmisel aastal.