Kuigi haruldaste lendoravate püsielupaikade nimekirja tahetakse kümne võrra pikendada, on asi aastateks toppama jäänud ning tegelikku otsust veel ei paista.
Lendorav võib paremat kaitset loota
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui praegu on lendoraval Eestis 23 püsielupaika Lääne- ja Ida-Virumaal, siis keskkonnaamet valmistab ette määrust, millega võetakse kaitse alla veel kümme püsielupaika ehk ala, kus näriline saaks segamatult elada, kirjutab tänane Postimees.
«Lendorav kuulub esimese kaitsekategooria liikide nimekirja, kelle kõiki leiukohti tuleb kaitsta,» selgitas keskkonnaameti looduskaitse bioloog Eike Vunk. «Lisaks on liigi arvukus Eestis väga väike ja sobivad elupaigad on metsade majandamise tõttu killustatud, mis kõik seab populatsiooni tervise ja säilimise Eestis tõsisesse ohtu.»
Plaanis on moodustada lendorava püsielupaigad piiranguvööndi režiimiga, mis on leebem kui sihtkaitsevöönd.
Uued, keskmiselt saja hektari suurused püsielupaigad on planeeritud Lääne- ja Ida-Virumaale, kus on lendorava peamine leviala Eestis.
Eesti Looduse Fondi lendoravaeksperdi Uudo Timmi sõnul on raske öelda, missuguses seisus on lendorav praegu, kuid näib, et asustatud elupaikade arv on vähenenud.
Niisiis on kogu Euroopa Liidus kaitse all oleva närilise uute püsielupaikade kaitse alla võtmine igati vajalik samm. Ent probleem on selles, et ehkki määrust on ette valmistatud juba aastaid, ei oska keskkonnaamet praegugi öelda, millal määrus kinnitatakse.
«Ettepanek tehti ammu, aga mingil põhjusel seisis see kaks aastat ministeeriumis,» tunnistas Vunk. «Määruse vastuvõtmine aga sõltub veel paljudest teistest riigiasutustest.»
Maaomanikele kavatsetakse kaitsealade laiendamiskavast teatama hakata aga alles järgmisel aastal.